Saame kaeda Pandivere Pansionaadi ehituse lõpujärku. Siia oodatakse juba augustis esimesi elanikke. Tähelepanu on pööratud maja ümbruse haljastusele, rajatud on uued teed, lillepeenrad ja mõnusad istumiskohad. Vanas mõisapargis mõõdame põlispuude suurust.

Äntu seitsmest järvest külastame Sinijärve. Vesi järves on rohekassinise värvusega ja põhjas asuva järvelubja tõttu väga läbipaistev. Emumäel on uudistamist-vaatamist rohkesti. Kauni vaatega lõunanõlvalt leiame pingi hääbunud külade mälestuseks ja "külade-puu" Eestimaa külade auks. Vaatetornist paistab selge ilma korral mitmekümne kilomeetri kaugusele. 2012. aasta sügisel avati puukujude allee, kus tööde autorid Hando Kuntro ja Piret Smagar on materjalina kasutatud juurikaid. Neist on valminud mitmed kännumajad ning kõik kohalikud seltsid ja seltsingud said neid enam iseloomustava kuju. Tiiu ettevõtmisel kohtusime mäe veerul kohalike agarate pensionäridega. Soov tutvuda Käru külaga jäi teeremondi tõttu sel korral ära. Selgub, et pindalalt suurim küla Väike-Maarja vallas on Käru -1284 ha ja inimesi elab seal 92. Küla lähedale jääb kirjaniku ja kunstniku Aleksander Suumani lapsepõlve kodukoht. Äratundmsrõõmu pakkusid giidi poolt esitatud luuletused.

Eesti vanimate kirikute hulka kuulub kolmelööviline Simuna kodakirik, selle lähedal asuvast allikast saab alguse Pedja jõgi. Giidi sõnul pole siiski tegu Katku allikaga, kuigi taoline eksitav fakt on laialt levinud. Kiriku vastas oleval vabadussambal  on juhtsõna: "Parem surra vabana kui elada orjana". Kirikuaias on  mitmete kuulsate suguvõsade matmispaik (Kügelgen, Paucker, Neff, Kaddak). Karl Kaddak sai laiemalt tuntuks Baltimaade suurima lubjatööstuse rajamisega Rakkes aastal 1910. Tehase ringahjude varemed koos 65 m kõrguse korstnaga on ainulaadsed maailmas. Tema lapsepõlv möödus Väike-Maarja vallas asuva Käru küla kandis.

Võiveres uudistame Struve meridiaankaare ühe otspunkti uhket tähist - klaaspüramiidi. Pererahvas tutvustab tuuliku restaureerimistööde käiku ning räägib sinna plaanitavast Struve-Tenneri muuseumist. Simuna-Võivere baasjoone tähistatud meridiaanpunktid on kantud UNESCO maailmakultuuripärandisse.

Laekvere Rahva Maja tutvustab meile põhjalikult Õilme. Siin asuvad nii laste-, noorte- ja memmede tuba ning avalik internetipunkt. Tegemist on mitmemefunktsionaalse külakeskusega, mis on avatud hommikutundidest hiliste õhtutundideni. Laekvere-Paasvere maanteel vaatame looduskaitsealust mändi, mille ümbermõõt on 3 meetri ringis ja kõrguseks ligi 10 meetrit. Aleksander Suuman on seda maalinud 1981. aastal. Arvatakse, et Laekvere mänd on pärit Põhjasõja päevilt.

Muuga mõisas on alates 1944. aastast kuni seniajani tegutsenud kool. Pargis asub Eduard Vilde monument. Neorenessansliku härrastemaja projekteeris ja lasi ehitada aastail 1866 -1872 kunstnik Carl Timoleon von Neff oma väärtusliku kunstikogu hoidmiseks. Ehituse algusjärgus arvas ehitusmeister, et tegu on vanglaga ning apsakaid tehti ka hiljem - "unus" peasissekäik ning ruumide väljaehitamisel „jäi üle" osa ruumi. Neffist sai Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemik, Vene tsaari õuekunstnik ja Firenze Kunsti-akadeemia Auliige. Ringkäik lõpeb käsitöötoas, kus vaatamise-ostmise kõrval sai osaleda õnneloosis.

Vaatame üle Muuga Raamatukogu, käsitöötoa ja spordimaja jõusaali. Teel kodu poole teeme peatuse Venevere küla paisjärve ääres.

Avinurme Elulaadikeskuse püsinäitus aitab mõista  piirkonna käsitöö eripära ning selle rolli unikaalse puitkäsitöö kultuuri arengus. Meid ootab kohvilaud ning ahjusoojad pirukad. Maja ümbritsevad uhked roosipõõsad ja põlispuude all on asupaiga leidnud puidust loomakujud.

Saime aimu, kui palju põnevat peidab endas Pandiveremaa. Soovime kõigile avastamisrõõmu.