Põrgulised tegid ise Torile jalgpalliväljaku
Üks meeskond, kes sel aastal paraku 32 parema hulka ei jõudnud, kuid tegi siiski märkimisväärse hooaja, on Tori Põrgulised. Kahel esimesel hooajal saadi küll alagrupist edasi, kuid langeti siis kohe konkurentsist. Toris on aga jalgpall ühe enam au sisse tõusmas, põrgulised on enda peale võtnud ka staadioni rajamise, mis juba järgmisel aastal ootab rahvaliigalisi.
Toris hakati meeskonda moodustama siis kui 2010. aastal kuuldi rahvaliigast. „Sügistalvised kossutrennid olid ju asja ette , kuid kevad ja suvi olid sportliku poole pealt jäänud vaeslapse ossa. Seega oli teade jalgpalli rahvaliiga loomisest vägagi teretulnud ning nüüd polnud muud kui aga sats kokku ajada . Leppisime Kasekaga (Kaarel Kask- toimetus) kokku , et tema ajab tiimi kokku ja mina tegelen orgunniga," kirjeldas algusaegu Ahto Saar.
Nimi tuli kergelt, mäng alguses raskelt
Mille poolest on Tori kuulus, eks ikka hobuste ja põrgu poolest. http://www.tori.ee/porgu.html Nii oligi kaks nimevarianti, kas Tori Täkud või Tori Põrgulised, otsus langes viimase kasuks.
Meeskonna enda algus oli aga keerulisem, liiga hakkas nimelt pihta enne, kui võistkonna tuumik kokku saadi. „Esimene liigamäng toimus Pärnu-Jaagupis, läksime kohale ühe mehega vähemuses. Kuna ise olin võtnud rohkem asjaajaja rolli , siis polnud mul endal ka spordiriideid kaasas, kuid laenates kokku pikad dressid ja T-särgi jooksin ka mina esmakordselt platsile ja täitsin nii hästi kui suutsin paremkaitsja kohta. Paraku jäime tookord ikkagi alla 4 : 5," meenutas Saar.
Põhietenduses Tori, soojendasid Flora ja Trans
Esimene hooaeg kujunes siiski julgustavaks, Pärnu-Läänemaa alagrupis saadi hõbedane koht, kusjuures esikoha sai JK Risti, kes tol aastal rahvaliiga ka kokkuvõttes ära võitis. Seega oli suureks saavutuseks seegi, et Tori oli ainuke meeskond, kes tol hooajal Ristit võita suutis.
Edasisaanuna pidid põrgulised sõitma Narva, Kreenholmi staadionile. Kohtumine Narva-Jõesuu satsiga toimus just seal.
„Staadion ise oli suur. Usun, et vähemalt neli korda suurem, kui meie koduväljak Toris. Vähe sellest, vahetult enne meie mängu olid samal staadionil vastakutti Narva Trans ja FC Flora. Seega nad justkui olid meie "soojendusbändiks". Meie mängust suurt midagi rääkida pole, kuna slaavi jalgpall rullis meist ikka korralikult üle. Kogemus seevastu oli vägev ja hiljem lossimüüride vahel tehtud väike ekskursioon oli ka osadele tiimiliikmetele esmakordne . Kõik olid rahul," rääkis Ahto Saar.
2011. aasta hooaeg tõi uued tuuled, lõpptulemus aga sama
2011. aasta hooaeg algas teisiti, aprillis aeti kokku kohalikud asjahuvilised ja otsustati hakata regulaarselt kaks korda nädalas trenni tegema. Tori Spordiklubi kaudu taotleti toetusfondidest ka finantsabi, mille tulemusel saadi võistkonnale ühtsed vormid ning pallid.
„2011. aasta lõpetasime taas omas alagrupis teisena. Seekord edestas meid Pärnu-Jaagupi võistkond. Play-off ringis tuli meil aga kohe kokku minna 2010.a. meistriga, kelleks oli eelpool mainitud Risti JK. Peab tunnistama, et ega meiega külalislahked ei olndud ning mängu võitis kodumeeskond," ütles Saar.
2012. aasta hooaeg: pingutati rohkem, aga...
2011. aasta sügise saabudes otsusid põrgulised, et hakkavad ka talvel vutti taguma, nii kolitigi Tori Põhikooli värskesse spordisaali, kus käidi koos kaks korda nädalas ning lihviti oma tehnilisi oskusi.
Talvel käidi ka kolmel futsali turniiril, millest kahel tuldi koguni esikolmikusse. Tõotas tulla läbimurdeaasta.
„2012. aastal olid meil ambitsioonid endiselt kõrged ja siht alagrupist taas edasi jõuda, kuid nüüd, kui alagrupimängud on möödanik, peab tunnistama, et kaks satsi olid sel hooajal meist siiski tugevamad. Loodan , et nad ikka Pärnu piirkonna au kõrgel hoiavad," rääkis Saar.
Üks rekord siiski Torile
Ahto Saarel on aga heameel, et üks rekord sellest hooajast jääb nende nimele ja see on pirakas - 90 löödud väravat (suuremad võidud 21:3, 13:0, 13:3, 12:2 ning 12:3), mis teeb keskmiselt kümme väravat mängu kohta.
„Loomulikult suur kummardus ses osas Kasekale, kes lõviosa väravaid oma statistilise rea peale kirjutas, see oli kas 33 või 34 (viimase mängu protokoll on veel saabumata). Kusjuures ühe mängu jättis ta ka vahele. Loomulikult poleks ta sellega üksi toime tulnud. On ju kõik meie teisedki tiimiliikmed tänu ära teeninud, kuid usun et nad ei mängi vutti mitte tunnustuse pärast, vaid ikka selle mängu, hasardi ja füüsilise koormuse pärast , mis kõige sellega kaasneb. Tegelikult oleme me ju kõik tavalised mehed vanuses 18-40+ eluaastat. Paljudel on pered ja argitoimetused, kuid trennis käiakse hoolimata kõigest," ütles orgunnija Saar.
Meeskond tegi ise oma väljaku
2011. aasta sügisel lükkas meeskond käima projekti loomaks Torisse uut jalgpallistaadionit. Kooli staadioni koormus oli juba viimse piirini viidud.
„Saime ühelt kohalikult maaomanikult tasuta kasutamiseks maalapi alevi serval, mille juba sügisel ümber pöörasime ehk kündsime. Sellele krundile on arvestatud plats mõõtmetega 100x60 meetrit, lisaks veel turvaalad. Sel kevadel sai maalapp ka kultiveeritud, randaalitud, silutud, seeme külvatud ja rullitud. Nüüdseks on juba niidukiga korra üle käidud, et siis järgmisel hooajal juba muru kannaks ja oleks mängitav. Ise käisin veel ka valla arengukava avalikul arutelul platsi inventari jaoks raha küsimas. Seega Tori on koht, kus jalgpall aina populaarsust võidab ja ehk kunagi on võimalik siin näha mõnda atraktiivsemat vastast kohalikega mõõtu võtmas," ütles Saar lõpetuseks.
Saare soov, et Pärnu alagrupist edasi saanud ka vääriliselt edasi esineks, ei täitu siiski 100%-liselt. JK Nirvaana pidi võõrsil tunnistama FC Salme paremust. Grupi võitja Pärnu-Jaagupi/Halinga mängib aga SK Tapaga.
