Porkuni Kool oli peaaegu kadumas, nüüd õppeasutus õitseb

2011. aasta 1. september oli Porkuni kooli jaoks tähtis päev - esimene aktus uues vastvalminud majas, ehkki veel mõned aastad enne seda oli kooli saatus . Traditsioonid, hea maine ning heal tasemel õpetajad said siin otsustavaks - kool jäi alles. Nüüdseks on lisaks uuele õppehoonele saadud ka uhke harjutamisväljak ning suur osa vanast mööblistki on välja vahetatud.

Porkuni Kool oli kunagi tuntud kurtide koolina, siis aga kolisid kurdid Tallinna ning kooli profiil muutus - sellest sai erinevate puuetega laste kool. Tegutseti Porkuni mõisa majas millele oli 1950nendatel lisaks ehitatud koolimaja. Muinsuskaitse nõuete tõttu ei olnud mõttekas Porkuni mõisas tegevust jätkata ¾ oli vaja põhjalikku remonti, mis oleks läinud kallimaks ja keerukamaks kui uue maja ehitus ning tulemusena poleks ikkagi saadud puuetega lastele sobivat õppekeskkonda. Erinevate vaadete risttuultes edasilükkunud koolimaja remont sai 2010. aastal siiski rohelise tule uue ehituse näol. Igas esialgu nigelas asjas tuleb näha ka helgemat poolt - koolil oli aega korduvalt läbi arutada ruumiprogramm ja laste vajadusest tulenevad normid. Seega tuli  arhitektiga kokku leppida põhiliselt vaid hoone lahendused. Nurgakivi panekul ütles tollane haridusminister Tõnis Lukas, et selle ehitusega hakkab riik tasuma oma võlgu erivajadustega õpilaste ja nende pedagoogide ees.

Kool valmis, tarvis aga ka staadionit

Nagu öeldud, oli kurtide laste koolist saanud valdavalt toimetuleku õppekavaga kool, mis tähendab oluliselt raskemate puuetega lapsi. Eeskätt on kaasnevaks liikumispuuded, aga ka mitmesugused muud probleemid. Kehaline liikumine on seega puuetega laste puhul eriti oluline, aidates tugevdada nende füüsist ja parandada peenmotoorikat.

„Kooli harjutusväljak oli ehitatud kooli enda poolt 1960ndatel aastatel, asfaltplats oli purunenud, jooksusirgeks oli liivarada, mis ratastoolilastele sobimatu. Viimaseid on koolis hetkel üheksa, mis moodustab 10% õpilaste arust" rääkis kooli direktor Tiit Leemets. Harjutusväljaku renoveerimiseks taotleti raha Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Haridusliku erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine." Tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusele eraldati renoveerimiseks vahendid.

Uus väljak on Tamsalu uhkus

„Renoveeriti harjutusväljak. Selleks nivelleeriti muruväljak ja uuendati muru, ehitati 250-meetrine kaherajaline tartaankattega ring ning 4 rajaga 100m jooksusirge, tehti uus kate mänguväljakutele, staadionimajake remonditi ja ehitati sisse WC-d. Lisaks hankis kool kettaheite kaitsevõrgu, võrkpallivõrgu ja tennisevõrgu," loetles Leemets tehtud töid.

Tulemuseks oli harjutusväljak, mille sarnast Tamsalu vallas varem ei ole olnud. Kuigi väljak valmis juba 2011.a. lõpus, ootasime sobivat võimalust selle pidulikuks avamiseks. Septembri lõpus, kui Porkuni Kooli korraldamisel toimus EO Eesti ühenduse ürituste raames kuulimängu võistlus, käis harjutusväljakut avamas meie olümpiasangar Gerd Kanter isiklikult.

Harjutusväljak on eelkõige oluline Porkuni kooli õpilastele, kuid seda saavad kokkuleppe korral kasutada ka teised koolid, ümbruskonna elanikud ning aastaid Porkunis suviti treeninud Rakvere spordikooli kasvandikud.

„Oluliselt paranesid laste füüsilise harjutamise võimalused nii kehalise kasvatuse tundides kui ka vaba aja veetmise võimalused õhtupoolikul - saab harrastada jalgpalli, korvpalli ja muid alasid. Eriti tähtis on, et nüüd on harjutamisvõimalus ka ratastoolilastel. Harjutusväljakull saab tegeleda ka näiteks jalgrattasõitu õppimisega ning jalgratturi eksamiks valmistuda. Eriolümpia raames on siin võimalik korraldada võistlusi puuetega lastele," rääkis Leemets.

Projektiga saadi koolile mööblit ja õppevahendeid

Porkuni Kool oli niisiis saanud nii uue maja kui ka kaasaegse harjutusväljaku. Samaaegselt harjutusväljaku projektiga taotleti teise  Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Haridusliku erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine" projektiga ka sisustust - oli ju põhiosa mööblist pärit „nõukogude" ajast või 1990. aastatel Soomest ja Rootsis sotsiaalabina saadud seal kasutusest kõrvaldatud koolimööbel ja oli selgelt oma aja ära elanud. Kaasaegsed vahendid peaaegu puudusid. „Lisaks kulunud, käepäraste vahenditega remonditud ja sisustuse „kokkulapitud" üldisele välimusele pidime näiteks õpilaslaua kõrgust allalöödud puuklotsidega reguleerima, tooli ei saanud üldse reguleerida, nüüd on see võimalik. Nüüd ei maga õpilased enam vatimadratsitel, vaid normaalsetes voodites," tõi direktor vaid mõned näited.

Sisustuse projekti esitamisel polnud uue maja ehitamine veel otsustatud. Kui selgus uue maja ehitamine, taotleti projekti edasilükkamist maja valmimiseni ja vahendeid juurde, mida HTM-i toel ka saime. Soov oli välja vahetada kogu vana mööbel, ometi selgus projekteerija esitatud tingimustest, et kõigeks siiski vahendeid ei jätku. Veidi lisas kool vahendeid ka omatulu arvelt. Tuli otsustada, mis vanast mööblist on sobiv ja mis mitte. Valiku tegemine oli direktori sõnul keeruline, kuid lõpuks on oluline see, et tulemus on päris hea.

Ehk mitte kõige tavalisema õppevahendina muretseti projekti raames koolile keraamika põletusahi. Nagu juba eespool mainitud, on käte motoorika mitmetel lastest häiritud ja savi voolimine aitab seda oluliselt parandada, sest tegevus on eelkõige huvitav, mõõduka füüsilise koormusega ja täpsust nõudev. Kuivatatud ja eelpõletatud esemele saab glasuuridega anda erilise välimuse ning viimase põletuse järgselt tuleb imepäraseid esemeid. Õppevahendite ja sisustuse ostuks ning staadioni ehituseks saadi Euroopa  Regionaalarengu Fondist toetust ligi 400 tuhat eurot.

Kuna toimetulekuõppel on oluline praktiline väljund, rajati uue koolimaja territooriumile ka väike õppeaed. Kevadel istutati mõned õuna-, ploomi- ja pirnipuud. Praegu on käsil väikese õppekasvuhoone ehitamine kooli omatulu vahenditest, et parandada taimekasvatuse õppimist. Kool püüab pidevalt areneda, et anda lastele võimalikult palju praktilisi oskusi.