4.aprillil külastas Kirivere kooli vahva näitetrupp „Põrpijad" näidendiga „Hiir! Hiir! Hiir! Ehk lugu kolinaga kolimisest". Lugu rääkis pisikesest hiiretüdrukust, kes tahtis kolida ja peo korraldada. Kui metsarahvas hiire peole jõudis, tuli välja, et maja peab alles ehitama hakkama.

Kõigepealt peeti maha väike kontsert. Seejärel väsisid külalised nii ära, et magasid mitu päeva. Hiiretüdruk, kes oli aga väga virk ja tubli, ei jätnud asja niimoodi ja ehitas maja ise valmis. Laisad loomad aga ei hoolinud hiire vaevast ja pingutustest. Nad õnnitlesid üksteist maja valmimise puhul. Hiiretüdrukust ei teinud enam keegi välja ning ta lippas tagasi oma urgu. Metsaloomad seadsid aga ise hiire kodukeses mõnusalt sisse.

See oli väga vahva ja õpetlik näidend, mis pani ka suuremaid muigama. Suur kummardus näitetrupi ees! Nad olid rõõmsameelsed ja naljakad. Tore oleks selliseid näidendeid koolis veelgi näha. Palju jõudu ja jaksu tegijatele edaspidiseks!

Gloria Liiver
7. klassist

Lasteaialapsed vaatasid etendust vallamaja saalis.

Kõik etenduses osalenud loomad meeldisid lastele, siinkohal mõned kommentaarid.

Väiksematele lastele meeldisid:

Väike hiirepoeg, kes oli julge ja vapper.

Ilus, pikk härra mullamutt, kes otsis sitikaid ja satikaid. Rähn oli ka tore (hiljem vesteldes selgus, et see oli harakas). Koprad olid ka toredad, sest üks neist oli minu issi ja ta oli nii hea.

Aga minu issi oli karu ja emme oli harakas ... Karu tegi koguaeg mõmmmõmm ja meeldis sellepärast, et tal olid karuriided seljas. Tegelikult ei olegi hiired hallid, vaid pruunid ja lind meeldis ka - nokk oli küljes.

Kõige toredam oli see, et minu emme oli ka teatrisse etendust vaatama tulnud. Rebane oli täiega naljaks, millise korstna pani...

Suurematele lastele meeldis:

Karu ja tühi meepott. Haraka kädistamine, naersime palju ja oli lõbus. Meeldis see, kuidas rebane kamandas kõiki kummardama. Rebane vilistas nii, et kõrvad jäid lukku. Samuti oskas ta paksu ja laia korstnat teha. Mutionu oli nii lahe. Meeldis ka vares, kes hüüdis: „Kolimispeole, kolimispeole!"

Mutionu oli nii kurb, kui hiir pidi jälle põranda all elama.

Kõige suuremat hämmingut lastes tekitas see loom, kes istus klaveri taga. Pika arutluse käigus arvas üks kooliminev poiss, et see oli lammas? See jääb siinkohal avalikustamata, aga jälgige reklaami, minge vaatama ja otsustage ise. See etendus sobib kõigile.

Päikest päevadesse ja rõõmu südamesse!