IT areng koolis on kahe teraga mõõk
Marc õpetas reaalkoolis prantsuse ja itaalia keelt ning samuti mõlema riigi kunstiajalugu. “Kahjuks on minu üldpilt Eesti koolidest jäänud natuke ühekülgseks, sest olen ainult reaalkoolis õpetanud. Sealsed õpilased on väga uhked oma kooli üle ning jagavad oma pühendumust noorematega,” kiidab ta.

Samas tõdeb Marc, et koolis nähtud tugev infotehnoloogiline areng pole võib-olla alati kõige parem lahendus.
“Eestlane ei tundu olevat väga jutukas ja väljendusrikas. Kui nad (õpilased) lävivad üha enam läbi infotehnoloogia, ei ole see hea nende suhtlemisoskuse arengule. Olen siin teinud tööd, et muuta neid suhtlemisel aktiivsemaks ja avatumaks.”

“Sellegipoolest hindan kõrgelt kooli tugisüsteeme (eKool) ning taristut. Näiteks Itaalias ei olnud need sugugi nii hästi välja arendatud.”

Lõunaeurooplastel on, mida eestlastelt õppida
Mees tunnistab lisaks, et eelistaks meie koolisüsteemi Prantsusmaa omale. “Prantsuse koolid on suhteliselt eemalepeletavad. Peamine probleem on seotud ajagraafikuga. Koolis õpitakse umbes kümme tundi päevas, lisaks veel kodutööd. Õpilased on tõmmatud massiivsesse haridussüsteemi.
Kuna Prantsusmaal elab Eestist 40 korda rohkem inimesi, saaks seal Tallinna Reaalkooli taolised õppeasutused eksisteerida vaid läbi poliitiliselt tasandilt alguse saanud muutuse. Suure muutuse.”

“Ma eelistan teie süsteemi ka sellepärast, et õppija on siin rohkem küpsem ja täiskasvanulikum kui Itaalias või Prantsusmaal, kus igasugune tegevus on õppimine.

Ma soovin, et haridus Prantsusmaal oleks vähem teoreetiline ja Eestist saadud uut pilti sinna viia. Samas püüan mitte unustada, et väga palju on kultuurides kinni – me ei ole samasugused inimesed.”

Õpetajate üldstreigis osales ka prantslane
Marci õpetajapraktika sattus äärmiselt huvitavale ajale. Teatavasti toimus Eestis märtsikuu alguses õpetajate üldstreik, millest võttis osa 17 234 haridustöötajat. Ka Marc osales selles ning andis seeläbi streigile rahvusvahelist mõõdet juurde.

“Nii Prantsusmaal kui ka Eestis ei näita valitsused õpetajate töö üle märkimisväärset tänulikkust välja. Nagu ma olen aru saanud, seisneb siin peamine probleem pedagoogide tasustamises. Mõni õpetaja on mulle rääkinud, et teeb täiskohaga tööd, kuid ei suuda vaatamata sellele olla majanduslikult sõltumatu.

Selline olukord piirab oluliselt haridussüsteemi kvaliteeti. On ilmselge, et alatasustamisel on halb mõju õpetajate mõtteviisidele ja kannatajateks on ka õpilased. See mõjutab õpilaste arusaamu elust ning nende õppimisrõõmu. Õpetajad vormivad uusi põlvkondi ja valitsused ei tohiks hariduse pealt kokku hoida.“

Streikide emamaaks kutsutud Prantsusmaal panevad pedagoogid oma õigusi kaitstes tihtilugu kriidid käest, kuid põhjused Marci sõnul pisut erinevad.

„Prantsusmaal õpilased armastavad oma õpetajaid ja toetavad neid alati kui nad streigivad.
Prantsuse haridussüsteem on nagu üks suur masin ja õpilased tunevad endid nagu konveierilindil olevat. Nii õpilased kui ka õpetajad on sellest väsinud ning tingimused on pedagoogide puuduse tõttu halvenenud. Samas on õpetajaks pürgivad tudengid kurnatud üliraskest ja pikast tunnustamise kontrollist (CAPES, agrégation).“

„Õpetajad kõikjal soovivad inimlikku lähenemist haridusele,“ võtab ta oma kogemused kokku ja lubab selle nimel vaeva näha.

Fakte Comeniuse välispraktika programmist:

Comeniuse praktika toimib kahtepidi:

1. Eesti koolid saavad taotleda oma kooli õpetajapraktikanti teistest riikidest
2. Eesti tudengid saavad sooritada oma praktika välisriigi koolides (EL riigid)

2011/2012 õppeaastal oli/on Eesti koolides 8 välispraktikanti:

Tõstamaa Keskkool - Poola

Väätsa Põhikool - Itaalia

Viimsi Keskkool - Hispaania

Saku Gümnaasium - Rumeenia

Tallinna Reaalkool - Prantsusmaa

Tallinna Sikupilli Keskkool - Saksamaa

Tallinna Pae Gümnaasium - Ungari

Sakala Eragümnaasium - Saksamaa

2011/2012 aastal olid/on välispraktikal 13 Eesti tudengit:

1 Belgias, 3 Rootsis, 1 Kreekas, 2 Prantsusmaal, 2 Hispaanias, 1 Küprosel, 1 Suurbritannias, 1 Saksamaal ja 1 Hollandis.