Prantsusmaalt tagasi tõdemusega - Eesti lasteaedadel ei ole midagi häbeneda
Harjumaa lasteaedade 28 direktorit alustasid oma reisi 25. märtsi varahommikul külmas talves ning pärast paaritunnist lendu maandusime päikeselises ja kevadises Pariisis, kus meid oli ootamas sealne tunnustatud giid-reisisaatja-tõlk Sirje Lefebvre. Prantsusmaal võõrustasid meid kaks lasteasutust, üks neist kohaliku omavalitsuse alluvuses, teine erakooli põhimõttel töötav katoliiklik emakool. Kohalikud direktorid tutvustasid meile oma maju, töid ja tegemisi.
Prantsusmaal on Ecole Maternelle, nn emakooli (lasteaia - algkooli) süsteem, meie mõistet „lasteaed" seal ei kasutata. Emakooli võetakse lapsi 2,5 aastaselt, lapsed jaotatakse vanuse järgi väikeste, keskmiste ja suurte laste osakonnaks. Prantsusmaal käib lasteaias 1/3 kaheaastastest lastest ja peaaegu kõik 3-5-aastased lapsed. See on esimene perekonnaväline kasvatuskoht valdavale enamusele lastest. Algkool võtab vastu 6-11-aastaseid lapsi, õppekava on riiklik ning kohustuslik kõikidele õpetajatele ja lastele. Prantslaste emapuhkus lõpeb lapse 4-kuuseks saades, mil vanemal on valik, kas võtta lapsehoidja või nn palgata puhkus ja jääda ise lapsega koju.
Lasteaeda suhtutakse kui olulisse osasse lapse haridusteel. Lapsed arendavad seal oma põhilisi andeid, täiustavad keeleoskust ja hakkavad avastama kirjatähtede, numbrite ja loodusainete maailma.
Erilist rõhku pannakse lapse loovuse arendamisele. Taolisi emakoole on palju, neid on igas linnaosas ning põhimõte on, et see asuks jalutuskäigu kaugusel.
Emakool on kõigile tasuta, maksma peab vaid lõunasöögi eest, kui laps sööb lasteaias. Õpetajad on pedagoogilise eriharidusega ning neil on kohustus end igal õppeaastal täiendada vähemalt 16 tunni ulatuses.
Lasteaed on avatud hommikul üheksast poole viieni õhtul. Turvanõuded on väga karmid: uksed- väravad on lukus ning kooli ruumidesse lubatakse vaid lapsi.
Vanem annab väraval isiklikult lapse õpetajale üle ja õhtul vastupidi, laps antakse vanemale üle isiklikult. Kui juhtub, et lapsele läheb järgi vanavanem või hoidja, peab see olema eelnevalt kokku lepitud.
Lasteaias on loodud võimalus lastele lõunauinakuks. Magatakse põrandal madratsitel või raamidel, kusjuures vanem toob ise voodipesu.
Et Prantsusmaal on tavaks enamikes asutustes pidada ranget lõunapausi kella 12-14 vahel, võib vanem ka lapse koju lõunale ja magama viia ning hiljem tagasi tuua.
Kolmapäeviti on lasteaias puhkepäev ning keskmiselt käib laps lasteaias 26 tundi nädalas. Rühmas töötavad õpetaja ja abiõpetaja.
Lapsed käivad väga palju õues, ka kliima on parem ja seepärast ei ole neil nii palju nohuseid-köhaseid haigeid, kui meie lasteaedades. Alati on huvitav käia naabrite juures uudistamas, kuidas teistel on elu ja tegemised korraldatud, võrrelda ja leida oma plussid-miinused.
Kokkuvõttes võib küll öelda, et Eesti lasteaedadel ei ole midagi häbeneda. Meie lasteaiad on puhtad, lastel vahetusjalanõud, magatakse oma voodis, igal lapsel oma isiklik kapp, rühmades on väga palju mänguasju.
TIIU INGERAINEN
Laagri Lasteaia direktor
RITA KLEIN
Veskitammi Lasteaia direktor
SILVA KIILBERG
Ääsmäe Lasteaia direktor
MERLE PERM
Nõlvaku Lasteaia direktor
