Priit Grünthal: miks ma hääletasin valdade ühinemise läbirääkimiste vastu
Terves artiklis ei leia ühtki veenvat selgitust, miks on vaja kiirelt liituda just Tapa vallaga. Veel kummalisem on seisukoht, et iga valla keskuseks peaks olema linn ja tuleb teha suurvallad. See meenutab juba kangesti nõukogude aegset kolhooside liitmist. Seetõttu mina läbirääkimiste alustamist ei pooldanud ja selgitan, miks ma seda ei teinud.
Kõigepealt alustaks sellest, et antud otsuse hääletusprotsess oli kummaline. Volikogus olnud aastate jooksul sarnast otsuse vastuvõtmist küll ei mäleta. Hääletus toimus juba enne kui vaidluste käigus muudetud eelnõu üldse üheselt sõnastatud sai. Nii kiire oli hääletamisega. Kui seaduspärane selline otsus oli, selle jätan igaühe enda mõtiskleda võttes aluseks Ambla valla põhimääruse § 30 lõige 7.
Teiseks - kas tõesti oleks võimalik 7 inimesel otsustada meie valla edasine saatus. Ja mitte ainult valla, vaid ka selle, kus maakonnas me edaspidi elama hakkame. Kui liitumine peaks toimuma, siis hakkab tekkiv ühisvald 99% tõenäosusega kuuluma Lääne- Virumaa maakonda. Kui toimusid viimased valimised, siis ühelgi nimekirjal, kes said volikokku, ei olnud valimiseelsetes lubadustes sõnagi liitumisest Tapa vallaga. Seega pole praegusel volikogul sisulist õigust seda ilma rahvahääletuseta otsustada.
Kolmandaks - Kui volikogu liige käib ainult kord kolme kuu jooksul istungil ja ei kuulu ühtegi komisjoni, siis kas tal ikka on ühe omavalitsuse tööst erilist arusaamist.
Ühinemise pooldajad väidavad, et ühinemine toob suure rahalise kokkuhoiu, pädevamad ametnikud ja paremad võimalused. On ilmselge, et esitatud väited on moonutatud. Hr Teor toob kummalise näite, et kui poleks tekkinud suurt Türi valda siis poleks Türi linn saanud omale uhket kultuurimaja, kus Kabala inimene nüüd käia saab. Ehk siis teisiti öeldes saaks meie edaspidi hakata Tapa Kultuurimajas käima!!! Või kuidas muutub pärast liitumist praegune Tapa vallavalitsuse ametnik pädevamaks, kui inimene on ikka seesama.
Hr Teor käib välja veel ühe "maiuspala" - ühinemislepingu. See oleks siis see kommike, mida antaks meile kompensatsiooniks ühinemise eest. Järgmise nelja aasta jooksul lubatakse praegusele Ambla vallale ehk midagi ära teha, aga see midagi tuleb alles välja võidelda. Hr Teor väidab, et meie laenukoormus on kõrgem kui Tapal. Aga miks siis ikka Tapa soovib meiega liituda? Väheusutav, et lihtsalt soovitakse aidata vaest naabrit. Pigem on huvi kusagil mujal ja tegelikult ei muretseta siinsete inimeste elu-olu pärast. Raha liigub keskusesse, see on selge kõigile ja seda tunnistab ka hr Teor.
Olen nõus, et nii edasi minna kaua ei saa, aga kas Tapa vald on meie ainus variant? Mind, kui Järvamaa elanikku, paneb hoopis muretsema, mis toimub siis meile vajalike eluliste teenustega. See, kui keegi kirjutab kusagil foorumis, et tuleb liituda Tapa vallaga, sest käiakse Tapal poes, siis kes keelab praegu käia Tapal poes, koolis või kultuurimajas? Mis saab aga liitumise järel Aravete päästeteenistusest, politseiteenusest, kuskohast hakkame saama haigla teenust? Mis juhtub Ambla veeprojektiga, kes ja mis hinnaga hakkab meie prügi vedama, mis saab praegusest Järvamaa ühistranspordist ning sarnaseid küsimusi on veel ja veel. Erinevaid koostöövorme on Järvamaa omavalitsustel aastate jooksul tekkinud vägagi palju. Need küsimused puudutavad igat elanikku just siis, kui liitume Tapa vallaga. Rääkimata sellest, et sõit maakonna keskusesse pikeneb Aravete, kui valla suurima piirkonna elanikele, kolmandiku võrra. Aeg-ajalt tuleb maakonna keskusesse ju ikka sõita. Kasvõi töötul, kes kord kuus peab oma arvelolekut kinnitamas käima. Mitmete nende küsimuste üle ei saa praegu koos käiv komisjon arutleda, sest see lihtsalt pole nende pädevuses. Nagu ka see, kuhu maakonda me kuuluma hakkaks. Seega ei osata nendele küsimustele vastata ei täna ega hiljem.
Hr Teor tunnistab, et kui osapoolte vahel ei saavutata tasakaalu ja ühtsust, siis see kooslus ei toimi. Seda ühtsust ju ei olegi, sest suure vaevaga suutis Tapa volikogu ettepaneku üldse teha ja veel vaevalisemalt suruti ettepanek läbirääkimiste alustamiseks Ambla volikogus läbi. Enne järgmist otsust tuleb seega kõik poolt- ja vastuargumendid täpselt välja selgitada ja seda erapooletul moel. Eelkõige tuleb inimestele selgitada, miks tegelikult Tapa vald meiega liituda tahab. Rahvas peaks tegema otsuse, kuhu ja kellega liituda. Kas tahame jääda järvamaalaseks või liigume Virumaale. Loodetavasti on sügiseks valikuid ka Järvamaa suunal tekkimas. Rahva otsuse aluselt saaks volikogu teha juba lõpliku otsuse ja mitte keegi ei saaks pärast öelda, et inimestega ei arvestatud.
