Oktoober on alati oluline kuu õpetajatele ja kõigile, kes nendega seotud on. Iga pidupäev pakub pisut rõõmu sellesse üha trööstitumasse sügisilma. Kes ikka nalja teeb, kui ise ei tee ja kes lõbusaks teha suudab, kui ise ei taha. Targad inimeseuurijad on ammugi tões tanud, et lisaks palganumbrile on meil oluline teada, et oleme kellelegi vajalikud ja et sellest meile ka märku antakse, püütakse mõista muresid ja rõõme ning vajadusel ka abistatakse. Õpetajate ja kultuuritöötajate vastuvõtul oli õnneks märgata rohkesti rõõmsaid ja õnnelikke nägusid.

Kui koolide õpetajad olid õpetajate päeval õpilase rollis, siis täiskas vanud õppija nädala raames võis õpilase rollis olla taas igaüks. Inimene on ju sellisena loodud, et õpib kogu elu. Ja midagi uut omandades võib leida endas hoopis uue kutsumuse. Uut kutsumustaitas otsida ka euroliit oma projektiga, rõhutades põhimõtet: „Ära anna inimesele kala, vaid õpeta ta õngitsema." Seekord siis pisikest, eluks vajalikku rikkust majja tooma. Oma majanduslikku seisu on deklareerinud mitmed ka lehe kaheksandal küljel.

Kultuurielu on saanud jällegi uue kangelase. Seekord pälvis Elsa Rikandi nimelise preemia kauaaegne Rebala muuseumi juhataja Margit Pärtel. Rikkust on Margit vallale toonud päris palju ja seda läbi osava projektikirjutamise. Olulise panusena võib nimetada Rebala muinsuskaitseala ja Kostivere mõisaga seotud projekte. Aga eks ta räägib teile ise.

Kultuurielu vallas on kirev ja teie kõigi osavõttu ootavad paljud ringid. Erinevaid tegevusi on vallas sedavõrd palju, et terve kümnes lehekülg sai täidetud. Sellisest loetelust võiks endale meelepärase tegevuse leida küll kõik - nii mehed kui naised ja vanad kui noored.