Projektiinimesed – kes nad on ja millega nad tegelevad?
Kaidi-Mari Liping Siksali Arendusseltsist ja Aigar Liping Eesti Ellujäämisseltsist tunnevad aga projektielu läbi ja lõhki ning kohtungi nendega Grundtvig õpikoostööprojekti School and Life („Kool ja elu") Eesti koosoleku raames. Eelnimetatud projekti eesmärgiks on koolist väljalangemise ennetamine ja noorte parem suunamine töö- ning sotsiaalsesse ellu. Ettevõtmine on kestnud alates aastast 2010 ning lõppeb käesoleva, 2012. aastaga.
Projekt on üles ehitatud nii, et teatud ajavahemikul toimub igas partnerriigis koosolek ja koos selle koosolekuga ka väikene koolituskursus, mis on peamiselt suunatud nendele, kes on juba koolis välja langenud, keda see oht ähvardab või kellel oleks lihtsalt abi vaja.
„Eesti kitsamaks teemaks on õppepäev loovast visualiseerimisest, selle teema pakkusime välja juba pool aastat tagasi Leedu koosolekul. Põhiküsimus on selles, mis loovus on, kust tuleb ja miks see kaob. Teatavasti on eesti lapsed edukaimad õppimistulemustes, aga ühed õnnetumad koolis. Selle tulemusena on ka suur koolist väljalangemise protsent. Appi on tulnud Töötukassa, kes tegeleb selliste noortega, aga nad likvideerivad tagajärgi, mitte põhjusi. See tähendab, et kogu see negatiivne külg hakkab minu arvates pihta just õppeprotsessis, õppekavas. Ja ka õpetajaid koolitatakse nende õppekavade järgi välja, kes siis omakorda õpetavad neid tuhandeid ja tuhandeid lapsi, nii on juba terve põlvkond õnnetuid koolilapsi. Tänane teema ongi just loovuse toimimisest ja arendamisest," räägib Aigar.
Aigari arvates oli eelnimetatud Leedu koosolek ka üks meeldejäävamaid, seal oli neil kaasas neli õppijat. Alati on hea, kui on kaasas ka juhendajad, kes õppijaid toetasid. Projekti School and Life loomuses ei ole ainult mitte õppijate kaasamine kohalikel kohtumistel, vaid ka välislähetustel. Mõned kursuse osad on mõeldud õppijatele, teised aga juhendajatele või koos juhendajaga tegemiseks. „Välisreise on projektides päris palju ja nendel käivad valdavalt inimesed, kes teemaga otseselt kokku puutuvad, nt sotsiaalteema, haridusteema, ettevõtlusteema. See tähendab, et käivad inimesed, kellele see otseselt kasulik on ja kes seda teistele edasi õpetavad. Paberimajandus jääb jah meie teha, aga kasu saavad ikkagi inimesed, kes antud teemaga igapäevaelus tegelevad. Meie ise reisime vähe, mina veel eriti vähe, kuna välisreis ise ei ole prioriteet, tähtsam on projekti tulemuse saavutamine," selgitab Aigar.
Kuidas aga niisugustesse projektidesse satutakse? Kaidi-Mari: „Varasematest projektidest on jäänud tutvusi ja tekkinud teatud võrgustik."
Aigar lisab omalt poolt, et küsimus on tegelikult usalduses. „Enamik organisatsioone, kes on projektides kaasa löönud, on ka kõrvetada saanud. Meie kõige ebameeldivam juhtum oli aastaid tagasi. Olime kolm aastat Rumeenia juhtpartnerilt tehtud töö eest raha küsinud ja saime vastuseks, et jah, olete teinud ja väga korralikult ning paberid on ka korras, aga teate, me kulutasime teie raha ära! Tegemist oli ikkagi suurema summaga ja ega meil muud üle ei jäänud, kui andsime probleemi lahendada rahvusvahelisele inkassofirmale. Raha tuli väga kiiresti, lisaks maksid nad veel inkassofirmale ka. Mõned organisatsioonid on teinud endale erinevatest projektidest äri ja sellistest on vaja lahti saada. Ja lahti saabki niimoodi, et sa ei võta neid oma partneriks. On kujunenud teatud ringkond, kust saame küsida ühe või teise kohta informatsiooni. Ja nii küsitakse ka meie kohta"
Aigari ja Kaidi-Mari tulevik on ette planeeritud. „Meil on oma elu planeeritud pikalt ette. Sul peab olema teatud visioon ja põhieesmärk, mille juures on muutujad. Olemas on teatud eeldused eesmärgi saavutamiseks, samuti eeldused, mis tuleb endal lisaks luua, et eesmärki saavutada. Oluline on põhieesmärk - millist elukvaliteeti sa tulevikus oma perele soovid. Seda räägin ma ka noortele, kellega tegelen. Tahad oma kodu, korralikku autot, head meest või naist - selleks peab midagi tegema. Nad kõik tahavad seda, aga kuidas sinna jõuda - läbi hariduse, kogemuste, töö? Nad ei ole sellele mõelnud, vähemalt mitte süsteemselt. Üks suuremaid miinuseid on see, et meie koolisüsteem on faktipõhine. Õpitakse aastaarve, nimesid ja mida kõike veel, aga seda õpet, kuidas elus hakkama saada, on vähe," leiab Aigar. Kaidi-Mari lisab elu etteplaneerituse kohta: „Tihti on projektide esitamise tähtajad lähestikku. Sa teed ja teed ja teed, kaks-kolm nädalat on tõeliselt pingeline! Siis ootad. Sest kunagi ei tea ette, kui palju esitatud projektidest rahastatakse - on neid üks, kolm või viis. Aga selline ongi projektiinimese töö. Töötame kaks-kolm aastat kogu aeg ette."
Edu ja huvitavaid projektielamusi ka edaspidiseks!
