Proviisori kogutud mõtted sügisandidest: õun tervisele
Kultuurõunapuu hälliks peetakse Trapezundi - linna Väike-Aasias. Trapezundi asutasid kreeka kolonistid 7. sajandil e.m.a. Lääne-Euroopasse levis õunapuu üle vana Rooma, kus kahe sajandi vältel aretati 35 uut sorti. Tänapäeval on õunasorte üle kümne tuhande.
Vanad eestlased kasvatasid oma koduaias kahte puud: mets- ehk hapuõunapuud ja pihlakat, mõisates kasvatatud õunasordid võeti kiiresti omaks.
Rahvameditsiinis on kasutatud peaaegu kõiki õunapuu osi: vilju, õisi, lehti, pungi, koort ja juuri. Seemneid peeti mürgiseks.
Õunasortide rohkuse tõttu on ka nende viljade koostis erinev. Koostisele avaldab mõju kasvukoht ja - tingimused. Valdava osa - kuni 90% - õunamassist moodustab vesi. Õunad sisaldavad erinevates vahekordades fruktoosi, glükoosi, sahharoosi, orgaanilisi happeid. Õuntes on fütontsiide, pektiinja parkaianeid, värvaineid. Õunte aromaatsus oleneb eeterlike õlide mitmekesisusest. Kalorite poolest on õunad vaesed, rikkalikult sisaldavad aga vitamiine: C-, B1 -, P-, A-, ja E-vitamiini. Mineraalainetest rauda, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi, naatriumi. Lehed, õied ja koor sisaldavad veel flavonoide, rasvhappeid, amügdaliini, mis toimib hästi kiiritus- ja röntgenikahjustuse korral, rohkesti pektiin- ja parkaineid. Õunad parandavad maksa, soolestiku, neerude ja põrna talitlust. Soolepõletiku ja kõhukinnisuse korral on abi värskete õunte söömisest, kuna need omavad mikroobide- ja põletikuvastast toimet. Õunad on head ka südame- ja vereringehaigetele, on tõhus vee-ajati tursete puhul. Heaks abimeheks ka kehvveresuse korral. Õuntes sisalduv tanniin ja kaaliumisoolad takistavad kusihappe ladestumist ja soodustavad selle kiiret eemaldumist organismist. Seetõttu on head podagra, ateroskleroosi ja liigesepõletike korral.Rahvameditsiin hindab õunu ka neeru- ja sapikivitõve ravimina ning loodusravijad on saanud õuntega häid tulemusi.
Õunte heaks omaduseks on ka nende nimetamisväärne pektiinainete sisaldus. Teadlased on jõudnud järelduseni, et toidu kvaliteet ei sõltu üksnes nendes leiduvate ainete mitmekesisusest, vaid ka mitteomastatavatest ballastainetest, kiudainete rohkusest. Puuviljades ja marjades leiduvad pektiinained seovad seedekulglas rohkesti vett, millega ennetatakse kõhukinnisust. Lisaks aitavad pektiinained säilitada normaalset mikrofloorat sooles, siduda ja välja viia mikroobidest tekitatud mürgiseid, organismile kahjulikke aineid. Pektiinainete väärtus on seda suurem, mida vähem on puuvilju ja marju töödeldud. Seetõttu on kasulik neid süüa toorelt, kuivatatult, külmutatult ja mahlana-mehuna. Kõhukinnisuse ja soolepõletike raviks soovitatakse süüa 300-400 grammi õunu päevas. Sama õunakuur mõjub hästi ka südame-, vereringehaiguste, neeru- ja sapikivitõve, podagra, rasvumise, reuma ja ateroskleroosi puhul. Õunu on kasulik süüa aastaringselt.
Meie rahvameditsiin on ravinud kuivatatud õuntest valmistatud teega hingamisteede põletikke, kehvveresust, närvilisust. Välispidiselt on kasutatud riivitud õunu halvasti paranevate haavade-haavandite raviks - huulel, nahal, rindadel jm. Rahvameditsiin on kasutanud õunapuuõisi ja lehti ka silmahaiguste ravis, kuiva naha pehmandamiseks riivitud õuna ja mee seguga maskideks.
Õunapuuleheteeks võetakse teelusikatäis kuivatatud lehti ja õisi (või pungi), valatakse peale klaas kuuma vett, lastakse paarkümmend minutit tõmmata, kurnata ja soojalt juua. Õuntest tee keetmiseks võetakse 4-5 keskmist õuna, lõigatakse viiludeks, keedetakse kinnises nõus ühe liitri veega 10 minutit ja lastakse neli tundi seista. Juuakse soojendatult üks tass korraga , päeva jooksul 4- 5 korda. Õunatee või õunakooretee on maitsev ja tervislik, mida on kasulik juua aastaringselt vahelduvalt teiste teedega.
Õunad peaksid kuuluma meie igapäevasesse menüüsse. Neid tuleks süüa niipalju kui võimalik, koorimata ja seemnetega. Kõige väärtuslikum osa vitamiinidest ja mineraalainetest asetseb õunakoore all ja seemnetes. Koorimata õunu süüa saame lubada endale vaid omakasvatatud õunte puhul, teades, et nad on taimekaitsemürkidest vabad. Poest ostetute puhul me kahjuks seda ei tea ja oleme sunnitud neid koorima, kusjuures kaotame palju väärtuslikke õuntes leiduvaid toimeaineid.
Soovitatakse süüa üks õun hommikul ja teine õhtul, enne magamaheitmist. Õun puhastab hambaid ja annab hea une.
Kasutatud allikad: 1. Aili Paju. Aed kui apteek; 2. Harri Jänes. 2-3 õuna päevas; 3. Terviseleht.
