Kultuuristatud taim kasvab hästi ka Eestis. Astelpaju kui mõjusat ravivahendit on esmakordselt mainitud Tiibeti kroonikates juba 800 aastat tagasi enne meie aja arvamist. Väga hea ravivahendina tunti teda ka Antiik-Kreekas. 18. sajandil rajati Euroopa aladele astelpaju kultuursortidest terved salud. Tema raviomadusi tunnistab ka ametlik meditsiin juba iidsetest aegadest alates.

Astelpaju on kuni 9 meetri kõrguseks kasvav põõsas või puu, mida kasvatatakse nii dekoratiivpuuna kui ka saagi pärast. Oma ladinakeelse nimetuse - läikiv hobune - on saanud ta kreeka hobuste järgi, kelle karv hakkas pärast astelpaju lehtede söömist läikima.

Astelpaju õitseb mais-juunis. Tema marjad on hapud ja mahlakad luuviljad, mis on kollased, oranžid või punased, küpsevad augustis-oktoobris. Marjad on tugeva aroomiga, meenutavad ananassi lõhna ja on veidi kibeka maitsega, mis peale öökülmi kaob. Külm marjade väärtust ei alanda - vitamiinid ja raviomadused säiluvad. Korjatakse hilissügisel või talve hakul. Kõige vitamiinirikkamad on intensiivselt värvunud marjad veidi enne täisküpsust.

Astelpaju viljad sisaldavad üle kümne vajaliku vitamiini. Hariliku astelpaju 100 grammis viljades on C - vitamiini 31 mg, kuid mõningates sortides on seda kuni 1600 mg!

Askorbiin-hapet lagundava fermendi puudumise tõttu on vitamiin püsiv ka töötlemisel ja organismile kergesti omastatav, kuna esineb viljades vabas olekus. P-vitamiini hulka kuuluvatest ühenditest sisaldab palju flavonoide. Viljad sisaldavad rohkesti karotiini: 2-8 mg 100 g kohta rohkem kui porgandis. Astelpaju sisaldab ka palju E-vitamiini: 8-15 mg 100 g kohta, mis on olulise tähtsusega rasvade ainevahetuses; samal ajal on veel füsioloogiliselt oluline E-vitamiini ja karotiini üheaegne esinemine organismis. Leidub veel B-grupi ja K-grupi vitamiine, asendamatuid rasvhappeid, orgaanilisi ühendeid jm. Marjades sisalduvad steroolid ja asendamatud rasvhapped linool- ja linoleenhapped tugevdavad veresooni ja vedeldavad verd. Viljad sisaldavad ka mineraalaineid: rauda, mangaani, räni, titaani, boori, väävlit, alumiiniumi - kokku 15 mikroelementi. Erilist tähtsust omavad astelpajus esinevad kollased ja punased õlid, mille raviomadused tehti kindlaks juba rohkem kui sada aastat tagasi.

Ka taime lehed on väärtuslikud, sisaldades C-vitamiini kuni 1400 mg%, mineraalaineid, parkaineid jt. Astelpajuõli, mida farmaatsiatööstuses valmistatakse on saanud väga populaarseks ravivahendiks. See ravib paljusid haigusi: vereõhu kõikumist; raskestiparanevaid haavu; põletikke; nina- ja suuhaavandeid; günekoloogilisi haigusi; infarkti; maksa ainevahetushäireid; alkoholimürgitust; nahahaigusi; lamatisi; vähki (kiiritusravil kudede kaitse); ateroskleroosi; pärakulõhesid; peen- ja jämesoolepõletikku; ainevahetushäireid.

Ettevaatlik peab olema mao kõrghappesuse korral, siis tuleb ravi alustada väikeste annustega, arsti juhendamisel.

Õli on võimalik valmistada ka kodustes tingimustes: pressitud mahla hoida külmas kohas ja korjata pealetõusnud õli ära. On võimalik õli saada ka mahla väljapressitud jääkidest - seemnetest ja kestadest. Parema õli saab toorestest kestadest ja seemnetest, mis kuivatatakse 60-70 kraadi C juures, peenestatakse ja lisatakse taimeõli, mahult 1,5 korda, asetatakse vesivannile 2 tunniks kuumenema. Segu jäetakse 2 nädalaks toatemperatuuril seisma. Aeg-ajalt loksutades. Seejärel kurnatakse ja asetatakse külma pimedasse kohta. Õli võetakse sisse tühja kõhuga hommikuti, tavaliselt 1 dessertlusikatäis, lisaks kasutatakse nahahaiguste puhul pealemäärimiseks.

MARJAD - MAHL, TEE, TOIDUD: stimuleerivad immuunsüsteemi; ergutavad hormonaalsüsteemi; aitavad veresoonte lupjumise; vegetatiivsete närvisüsteemihäirete; haavandite puhul; kiirendavad kudede taastumist; ravib grippi ja külmetushaigusi (kasutada lahjendatult 2-3 klaasi sooja mahla); kasutatakse vähi tugiraviks; samuti kehvveresuse; reuma, podagra jm puhul.

Marju kasutatakse värskelt, külmutatult või kuivatatult. Neist valmistatakse, mahla, toorhoidiseid, kompotti, tarretist, võib lisada ka vähehapude õunte keedisele. Tõelise vitamiinipommi ja maitsva keedise saab kurdlehise kibuvitsa (kartuliroosi) ja astelpajumarjade segust!

Kuivatatud marju koos lehtedega saab kasutada tee valmistamiseks. Selleks võtta 1 supilusikatäis droogi 1 klaasi keevale veele ja lasta 15 minutit tõmmata. Juua ½ klaasitäit korraga 3 korda päevas. Sobib nii külmetushaiguste kui vähktõve korral või lihtsalt võileiva kõrvaseks joogiks. Soovikorral võib maitsestada meega.

Värskendavat jooki võib valmistada ka vee või piimaga: võetakse 1 klaasi piima või vee kohta 4 supilusikatäit purustatud marju või 2 supilusikatäit pressitud mahla. Soovi korral lisada suhkrut või mett. Astelpaju viljadest võib keeta ka siirupit. 1 kg purustatud marju valada üle ¾ liitri kuuma veega. Nõu suletakse õhukindlalt kaanega ja hoitakse 24 tundi pimedas külmas kohas. Seejärel lisatakse maitse järgi kuni 1 kg suhkrut ja 3 teelusikatäit sidrunimahla. Pudeleid kuumutatakse 20 minutit 70 kraadi C juures. Astelpaju viljad on tõeline vitamiinidepomm. Üks väikene mari sisaldab endas samapalju vitamiine kui üks terve apelsin!

Astelpaju lehtede tõmmis tugevdab juukseid, kõrvaldab kõõma ja taastab brünettidel loomuliku juuksevärvi.

Astelpaju on elanike hulgas võitnud populaarsust ja leidnud rohkemat kasutamist. Seda võiks märksa enamgi kasutusel olla meie kõikide tervise huvides. Ideaalne oleks, kui igas koduaias leitaks ruumi astelpajude kasvatamiseks. Saaksime käeulatusest kätte oma vajalikud vitamiinid lisaks aiasolevale silmailule. Astelpaju oma aeda soetamisel tuleb meeles pidada, et ta on kahekojaline taim ning saagi saamiseks on vaja ühe isastaime kohta 3 emastaime istutamine. Aretatakse ka ühekojalisi taimi.

Meie esivanemad istutasid oma aiaväravasse pihlaka ja kibuvitsa lisaks silmailule, hoidmaks eemale õnnetusi oma kodus. Austame oma esivanemate tarku kombeid ja istutagem pihlakale ja kibuvitsale lisaks ka astelpaju. Kolm väärtuslike viljadega taime, mis meie pilku eriti sügisel oma kirevas kuues igati püüavad!

Allikad: Toiduekspert Aive Luigela "Astelpaju, vitamiinide varaait"; Eesti Entsüklopeedia.