1998. aastat on liikmed nimetanud murranguliseks. Selts täienes 13 uue liikme võrra. Toimus koosolek, kus valiti osaliselt uus juhatus ja esinaiseks sai Katre Pruusapuu. Ak­tiviseerus tegevus, regulaarselt hak­kasid toimuma jututoad huvitavate inimestega huvitavatel teemadel. Korraldati töötubasid, mis olid põ­hiliselt käsitööalased. Alustati mat­kade korraldamist, olid perelaagrid. 1999. aastal sai alguse ka ekskur­sioonide korraldamine. Esimeseks välisreisiks seltsile oli päev Helsin­gis. 2000. a korraldasime esimese jaaniloterii. Sellel aastal alustasime ka heategevusega: kasutatud riiete ja muu majapidamiskauba kogumise ja jagamisega. Hoogustus projektide kirjutamine. Tulid arvutikursused ja esimesed töötoad lastega.

Alates aastast 2004 on naisseltsi eestvedajaks olnud Nelli Uustalu. Lektoritega jututubade hulk hakkas aegamööda vähenema. Käsitööga oleme hakanud tegelema intensiiv­semalt. Täiendanud teadmisi lapi­tehnikas, siidimaalis, helmesehete valmistamises, viltimistöös, paberist lillede valmistamises, makramees ja paelte punumises. Hakkasime seltsi­le väikest raamatukogu soetama. Üks projekt sai kirjutatud koolilaste tar­vis kevadiseks koolivaheajaks. Paar aastat aitasid naisseltsi liikmed läbi viia kooli juures tegutsenud tüdru­kute klubi. Sai teoks üks sõit Tartus­se Mänguasjamuuseumisse. Inglise keele kursuseid oli viiel aastal. Paaril aastal oli isegi kaks gruppi. 2007. aas­tast alates oleme valla beebidele pa­pusid kudunud. See oli uueks heate­gevusprojektiks. 2008. ja 2009. aasta olid natuke tagasihoidlikumad, tek­kisid probleemid ruumidega. Jätka­sime tähtpäevade tähistamist. Sellel ajal toimusid mitmed aiandusalased loengud ja õpitoad. Külastasime kau­neid koduaedu ja soetasime uusi tai­mi endi aedadesse. Korra tegime ka kevadise rohevahetuse, kuid huvi oli väike. Alustasime regulaarset teatrite ühiskülastusi, mis toimivad siiani. Viimasel paaril aastal oleme muutu­nud mugavamaks. Läheme kuhugi kaugemale kaheks päevaks, ööbime hotellis, mõnuleme spaas ja õhtul oleme teatris. See meeldib meile, puhkust on vaja. Menukaks osutus veinikoolitus. Huvitavad on olnud dekubaaži , mosaiigi ja seebi valmis­tamise töötoad. Keeleõppe, lapitöö ja arvutikursuse läbiviimiseks saime kasutada kooli ruume. Oleme väga tänulikud selle eest koolile ja tollase­le direktorile hr Heiki Rokkale.

Aasta 2010 oli seltsile hea aasta. Saime lõpuks naisseltsile Päevakes­kuses oma ruumi ja kasutada võime kooskäimiseks ka suurt ruumi. 8. ap­ rillil oli ruumides esimene kokkusaamine. Nüüdsest hak­kasime koos käima kaks korda nädalas. Teeme käsitööd, vestleme päevateemadel, tihti käib meil külalisi. Kodus­tel inimestel on hea, aeg möödub kiiresti, on võimalik su­helda ja samas ka käed liiguvad käsitööd tehes. Oleme nii õppijad kui ka õpetajad. Selle ruumi eest oleme tänulikud tollasele vallavalitsusele ja volikogule.

Rõõmu teeb see, et selle aasta alguses tuli grupike kooli­lapsi meie juurde käsitööd õppima ja tegema. Käivad nad meie juures teisipäeviti peale kooli. See on nüüd järje­kordne heategevuslik tegevus. Juhendame neid ja ka ma­terjal on meie poolt tasuta. Loodame, et võibolla kunagi liituvad ka mõned noored meiega.

Aktiivselt oleme osalenud Tartu Maanaiste Liidu tegemis­tes. Võtnud osa Liidu reisidest ja üritustest, käinud Balti­maade konverentsidel.

Alates 2007. a korraldame seltsile ja ka teistele soovijatele reise. Oleme käinud Leedus mitmeid kordi, Läti taime­laatadel, Ahvenamaal, Inglismaal, Gotlandil, Horvaatias, Hispaanias, Hollandis ja Valgevenes. Peale selle hulga reise mööda Eestimaad, saartel ja mõisates. Kohtutud on maanaistega Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal, Pärnumaal ja Valgamaal, Järvamaal ja Saaremaal ning Setomaal.

Ka meil on külas käidud. Oleme korraldanud Lõuna- ja Kesk-Eesti maanaiste suvepäevad ja sügisese maanaiste päeva stiilipeo ning nääripeo Tartu Maanaiste Liidu selt­sidele. Oleme võõrustanud Norra naisi ja mitmel korral ACWW( Ülemaailmse Maanaiste Assotsiatsiooni) küla­lisi. Meie külalisi ja meie perelaagreid on alati aidanud toitlustamisega Asta Ott.

Laupäeval 26. aprillil pidasime koos sõprade ja külaliste­ga Seltsimajas sünnipäevapidu. Tänasime oma tänukir­jaga meie seltsi auliiget ja kangakudumise õpetajat Min­na Tamsalu. Tänasime ka Puhja Vallavalitsust võimaluse eest kasutada tasuta ruume ja hr Vahur Jaakmad, et ruu­mid meie kokkusaamiseks saime endale tema ja tollase volikogu toetusel. Järgmine tänukiri kuulus pr Tiina Park­jale, kes on meie abivalmis ja helde toetaja. Üks tänukiri kuulus pr Asta Ottile meie aastatepikkuse koostöö ja vas­tutulelikkuse eest.

Tunnustasime meie tublisid liikmeid. Tänukirja sai Rutt Tuvike kui seltsi asutaja ja I esinaine, Katre Pruusapuu - meie II esinaine, Valli Kuslap - asutajaliige, alati kaasalöö­ja ja õpetaja ning helde käsitööde annetaja kingitusteks, Eeva Kukk- asutajaliige, seltsi kroonika ülestähendamise algataja ja kauaaegne juhatuse liige, Endla Gärtner - kä­sitöömeister, nõuandja ja helde kingitustemeister, Kaja Raitar - kauaaegne juhatuse liige ja seltsi kunstnik, Iige Laas - usin papudekuduja, super käsitöötegija-iseõppija, super juhendaja, Aino Remmelkoor - usin papudekuduja. Seltsimajas oli meil üles pandud ka näitus meie liikmete käsitöödest. Näituse ülesseadmise kohustuse võttis en­dale Eeva Kukk ja teda aitasid Miralda Karu ja seltsima­ja rahvas. Külalised kiitsid meie eriilmelisi tõid ja enim meeldisid Miralda Karu poolt kootud kindad. Mustrid olid lihtsad aga hästivalitud värvid muutsid kindad ime­liseks (Otepää naiste arvamus). Oli sõnavõtte, õnnesoove, käepigistusi ja kingitusi. Vallavanem hr Mikk Järv kinkis meile vallavalitsuse poolt tšeki, mille üle on meil väga hea meel. Täname! Peomeeleolu loomisega alustas ansambel KoKoKo ja edasi lustisid meiega Merike ja Eduardas. Meil oli teiega väga lõbus. Suur tänu! Me nautisime oma pidu. Täname Puhja Vallavalitsust, AS Sangla Turvast ja KÜSK kohaliku omaalgatuse programmi toetuste eest.