Puuetega inimeste ühing avastab koduvalda
Tänavu sai programmi võetud ringreis marsruudil Konuvere, Sulu, Sillaotsa, Velise, Valgu, Kasti ja Haimre, lisaks tuli põige Vigala valla Päärdu külla.
29. juunil alustasime ringreisi vana Pärnu maantee kaudu, sest selle tee ääres on tuntud allikad, mida võiks teada ja vaadata.
Paeküla-maile jõudes on paremat kätt metsaveeres Mustallikas, mis on riikliku kaitse all. Veesilma lähem uudistamine jäi ära, sest oleksime tallanud maha viljapõllu. Teine tuttav allikas on Joosva, mille vett joovad paljud Märjamaa inimesed.
Esimene peatus oli Konuvere sillal. Saime teada, et kuuevõlviline kivisild ehitati Vigala jõele 1861. a ja sild kuulub tänaseni Eestis säilinud väljapaistvamate kivisildade hulka. Hobutranspordile ehitatud sild oli nii suure tugevusvaruga, et kandis veel 20. sajandi viimasel kümnendil 40tonniseid raskeveokeid. Uus raudbetoonsild avati liikluseks 6. oktoobril 1993.
Edasi sõitsime Sulu külla, mida on esmamainitud 1390. aastal. Jõe kaldal on säilinud Kihu munkade kabeli varemed. Rahvasuus elava pärimuse kohaselt olnud vanasti kabeli ja selle juures asunud kabeliaias rahvast palju nagu kihulasi, sellest ka nimi. Kabel olevat Põhjasõjas poolakate poolt põletatud. 1984. aastal rajati pühakoja varemetele kelder. Sulu külas on olnud oma tellisetehas ja ka paberivabrik.
Kohtusime külavanem Aile Pajulaga, kes tutvustas Sulu külamaja, savipõletusahju ja rääkis oma küla tegemistest. See küla elab ja rahvas on ühtne. Imetlesime, kui palju siin on tehtud ja kui palju on veel plaanis. Sillaotsa talumuuseumis võtsid meid vastu sõbralikud töötajad. Muuseumipedagoog Liivi Miil andis seletusi näituseküünis olnud nahkehistööde väljapaneku ja huvitavate museaalide kohta.
Järgmisena tegime põike Vigala valla Päärdu külla endise õpetaja Naima Maalinna juurde.
Tema kodu tagakambris oli välja pandud näitus Päärdu naiste ja meeeste käsitöödest. Küla sädeinimene Naima tutvustas töid ja iseloomustas tegijaid.
Tagasi koduvalda jõudes ootas ees tutvumine Velise küla keskusega. Velise aleviku keskus tekkis siia 19. sajandi teisel poolel. Alevikus oli koolimaja (1884), apostliku õigeusu kirik (1889), vallamaja (1894), 2-3 kauplust, rohupood, pagar, kingsepp, rätsep ja Tahka kõrts.
Käisime Velise seltsimajas, kus MTÜ Iida Kursused korraldab kangakudumise kursusi. Peale selle näitas perenaine Eva-Liisa Kriis, kuidas oma koduski saab odavalt sanitaarremonti teha.
Tema oli mõne ruumi seinale kleepinud jõupaberi, selle ülaserva trükkinud klotsiga sinise poordi, mille muster oli võetud õuest kaevamisega välja tulnud nõukillu pealt.
Oma piknikukorvid avasime Velise kiigesaarel. Seal jutustas Heljo Tammesson mälestusi Oti talust, kus on sündinud ja kasvanud tuntud laulustaari Anne Veski ema Ellen Tammesson. Kaks kilomeetrit Valgu suunas üle jõe oli Valgu mõisale kuulunud vana Lossi savitönk. 19. saj lõpul valmistati siin peale ahjuja põrandatelliste veel drenaažitorusid. Samas kohas jões on nelja meetri sügavune Neitsihaud.
Legend räägib, et neli neitsit siia tõllaga sisse sõitnud ja uppunud. Suure põua ajal olnud see ainuke koht, kust inimesed vett said.
Veski küla Mäe talus sündis 5. juulil 1894 Nõukogude Liidu rahvakunstniku tiitliga pärjatud näitleja Ants Lauter, kellele sünnikoha õuele on püstitatud mälestuskivi.
Mäe talust pisut edasi vasakut kätt on Vanakupja mägi, millel kõrgust 30 m. Mäe jalamil on Tõnsu talu, kus 1912. aastal panid Veski küla mehed käima valla esimese võitööstuse. 1914 seati siin üles esimene auruga viljapeksugarnituur.
Nuuma talu kohal oli esimene Valgu koolimaja, kus 1847. aastal hakati siitkandi lastele kooliõpetust andma.
Tänase Valgu kooli juurde jõudes leidsime direktori koolile talvekütust saagimas. Ants Riismaa keeras ukse lukust lahti ja näitas kooli ruume esimesest korrusest katusealuseni välja. Kõik oli nii kena, puhas, hea auraga. Direktor rääkis, et vanas mõisamajas on aeg-ajalt kuulda majavaimu samme ja laudadetoolide kolistamist.
Edasi läksime parki, kus direktori naine parajasti murutraktoriga niitis. Ants Riismaa juhtimisel käisime pargipuude vahel. Siin oli näha ajahambast puretud jämedaid puid, ent samal ajal on ka väikseid puuhakatisi, mis metsamehe haridusega direktor on kasvama pannud. Nüüd sõidame Valgust 3,5 km Lipa poole Vanamõisa külla.
Tee ääres asub 16. augustil 1941. aastal äikesetormis hädamaandumise ajal hukkunud Soome lenduritele pühendatud mälestusmärk. 1997. a avatud Soome lenduri Pentti Johannes Antila ja lennumehaaniku Anti Adolf Sairio mälestusmärk on Eestis ainulaadne ning muutunud külastuspaigaks neile, keda huvitavad Teise maailmasõja sündmused Eestis.
Järgmiseks vaatamisväärsuseks oli Haimre rahvamaja, mida hoone pika ajaloo jooksul on kasutatud mitmel otstarbel. Kuna külastust ei olnud kokku lepitud, siis seekord sisse ei pääsenud. Viimaseks objektiks meie reisil oli Muhamedi kabel Haimre mõisapargis. Rahvapärimuse kohaselt olevat Haimre mõisahärral olnud muhameedlasest naine, kellele usutoimingute läbiviimiseks rajatud mõisa ülejäänud hoonetest eemal asuv mošee.
Esimene ring koduvalla avastamisel oli sellega lõppenud. Järgmisel aastal on plaan teha tiir Sipa, Loodna, Teenuse, Laukna, Maidla, Sooniste, Soosalu ja Kohatu kanti.
