Püünsi: pika ajalooga metsa- ja mereäärne küla
Külavanem sattus Viimsisse elama läbi töö ja juhuste 33 aastat tagasi. Tänaseks on ta olnud Püünsi külavanem viimased 2,5 aastat, ent küla on ta juhtinud ka kolhoosi ajal, aastatel 1984–1990.
Olete panustanud Viimsi valla arengusse viimastel aastatel, ent millised on olnud Teie isiklikud hobid?
Olen 25 aastat tegelenud purjetamise ja purjespordiga. Alustasin Pirital, Kalevi Jahtklubis ning lõpetasin Kirovi kolhoosi lõpetamise ajal Viimsis, Miiduranna Jahtklubis. Tänasel päeval võin oma hobiks nimetada genealoogiat. Olen leidnud oma juured aastast 1676.
Milline on Püünsi küla ajalugu?
Tõnu Viigi uurimuste kohaselt oleme algselt olnud rootslaste küla. Meie küla nimi on aegade jooksul muutunud. Ajalooallikatest saame teada, et Püünsit on nimetatud eelnevalt kaheksa nimega: esimest korda mainiti meie küla nimetusega Bunysz (1519).Järgmised nimed olid: Buenas (1537),Pinniskulle (1542), Punis (1585), Pynissby(1615), Pynäs (1637), Püüns(1866), Piintsi (1925). Ajalooliste allikate järgi oli Püünsis Rummu poolt alustades 14 põlistalu: Järve, Viigi, Annukse, Madise, Eigi, Rootsina, Kristli, Miku, Vanani, Luugi, Klaukse, Löösneeme, Kadaka, Holmi 1 ja Holmi 2. Vanimaks taluks arvatakse olevad Madise. Eigi põlistalu järglase Raivo Tomingase eestvõtmisel kogutakse täna küla ajalooga seotud materjale ja koostatakse põhjalikku külaajaloo ülevaadet.
Kui Te peaksite Püünsi küla tutvustama läbi kolme olulise teema, siis millised need oleksid?
Esimene ja kõige olulisem Püünsi küla jaoks on meie inimesed, sest kui meil poleks inimesi, kes hooliksid oma kodukohast ja oleksid nõus ühistele ettevõtmistele õlga alla panema, siis ei oleks mõtet püstitada ka ühtegi järgnevat eesmärki. Ja meie inimeste jaoks on kolm tähtsat teemat: meri, mets ja kool. Püünsi elanikele on oluline lastele jätkuvalt kodulähedase hariduse andmise võimalus ehk meie Püünsi kooli edasine eksisteerimine ja jätkusuutlikkus. Meile on oluline mererand ja rannapromenaad, mille korrastamine ja rahvale avalikuks kasutuseks avamine on täna planeerimise seisus. Samuti on meie elanikele väga oluline Püünsi külaga piirnev ja kohaliku kaitse all olev puhkemets, selle hoidmine, väärtustamine ja kaitsmine. Selle metsa hävimisel kasvõi osaliseltki oleksime avatud külmadele meretuultele ning oleksime ilma rekreatsioonivõimalustest, mis paljudele meist on saanud igapäevaseks lahutamatuks osaks elus.
Palun iseloomustage Püünsit ühe lausega.
Püünsi küla on hubase elukeskkonnaga metsa- ja mereäärne küla.
Kuidas on lood küla traditsioonidega?
Viimaste aastate jooksul oleme suutnud muuta meie koduküla palju toimivamaks. Meil ei ole enam igapäevaseid probleeme – VK tööd on lõppenud ning teed on asfalteeritud, sadeveetrassid on mõne väikese erandiga korras ja loodetavalt saavad ka need viimased murekohad peatselt likvideeritud. Pärast mitmeaastaseid läbirääkimisi vallaga on Püünsi kool lõpuks jätkuvalt 9-klassiline. Murekohtade likvideerimise kõrvalt on jäänud aega juba traditsioonide sisseviimiseks. Rahvarohkeks traditsiooniks on kujunenud igakevadised ühised koristustalgud. Järgmisel aastal planeerime kevadisi suuri prügikonteinereid külaelanikele ning loodan, et seda hakkame tegema ka järgnevatel aastatel. Jaanituld oleme juba teist aastat koos pidanud. Kuna aga seni puudub korrastatud jaanitule plats, on sellest sündmusest osavõtt seni olnud vähene. Püünsi kooli ruumides on alustatud erinevate loengute ja õpitubade läbiviimisega, kuid need tegevused on kahjuks eestvedajate puudusel soiku jäänud. Külal on oma Facebooki lehekülg, ühine meililist ja internetifoorum. Kodanikualgatuse korras külaelu elavdamiseks on loodud küla MTÜ. Kahjuks on seni puudu olnud aktiivsetest noortest, kes neid tegevusi veelgi energilisemalt edasi viiksid ning külaelule särtsu annaksid. Kuna küla piirneb aiandi tööstustsooniga, on piirnevate kinnistute omanikud moodustanud MTÜ Roheline Poolsaar, mis tegeleb müra ja saaste vähendamise võimalustega. Siinkohal kasutaksingi võimalust öelda, et kõikvõimalikud ühiste tegemiste ja nende kajastamiste algatused on oodatud, nii et kui keegi lugejatest tunneb, et tahab panustada Püünsi küla veel huvitavamaks muutmisele, andke endast julgelt teada. Oleme tänaseks küla ilusaks ja korda saanud ning nüüd on aeg hakata traditsioone looma.
Kuidas olid ühiste tegemistega lood Kirovi ajal?
Toona piirdus ühistegevus peamiselt igakevadise mereääre koristamisega
Millised on kolm olulist objekti, mida soovite kindlasti arendada?
Kooli tee ja Suureniidu asumi kuivenduskraavi koos kollektoriga rekonstrueerimine ning laste mänguväljakud Kooli ja Ülase teel. Mul on hea meel, et Kooli tee rekonstrueerimiseks on moodustatud töögrupp, kuhu on kaasatud valla esindajad, külavanem ning Püünsi Kooli hoolekogu aseesimees ja Kooli tee elanik Kairi Toiger.
Millised on Püünsi küla lähiaja plaanid?
Kindlasti soovime tugevdada kogukonnaühiseid tegemisi. Üks külaelanikke kokku toov objekt peaks olema korrastatud rannaala ja külaplats. Möödunud nädalal sai käidud Viimsi Arenduskeskuse projekteerijate juures vaatamas esimest visandit meie Pikaneeme rannaääre detailplaneeringust. Detsembri keskpaigas saame selle ka külaelanikele edastada ning jaanuari lõpul arutame seda küla üldkoosolekul. Tänaste plaanide kohaselt valmib mereääre detailplaneering 2015. aasta maiks. Rannapromenaadi ehk Pikaneeme detailplaneeringuga soovime rajada supluskoha, lahendada Pandju saare ja linnustiku kaitseküsimused, surfarite vette minemise kohad ning likvideerida ka ühe rannarahvale olulise probleemi, nimelt avalikult kasutatava lautri või kai puudumise. Planeeringu käigus taotleme munitsipaalomandisse tänasel päeval veel reformimata riigimaa, kuhu peale saaks rajada slipi ja ujuvkai. Sellesse planeeringusse oleme lisanud ka õppe- ja loodusraja loomise eeskätt Püünsi kooli õpilaste jaoks. Plaanide kohaselt saab see alguse Viikjärvest ja kulgeb piki merekallast kuni Rohuneeme poeni. Selle detailplaneeringu elluviimisega loome oma külla ilusa tervikliku puhke- ja vabaaja veetmise koha koos merel käimise võimalustega. Kes teab, võib-olla õnnestub ellu viia ka paljude elanike sooviks olnud kohviku rajamine Püünsi külas asuva Rohuneeme kaupluse uude hoonesse.
Vaadates kaugemale, siis missugused on tulevikuvisioonid?
2019. aastal saab 500 aastat Püünsi küla esmamainimisest. Aastapäeva ettevalmistuste juurde kuulub ajaloomaterjalide koondamine Eigi talu elanike poolt ning Püünsi kooli õpilased alustavad järgmise aasta alul loovtöö raames põliselanike mälestuste kirjapanemist.500. aastat loodame vastu võtta kaunis, korrastatud rannapromenaadiga ning rannaalaga rahulikus ja hubases külas, kus iga elanik sooviks elada veel järgmised 500 aastat.
PÜÜNSI
l Püünsi küla on Viimsi valla suuruselt
kolmas küla.
l 1. jaanuari 2014. aasta seisuga
on külas 1317 elanikku.
l Püünsi külas on ainulaadne rannapromenaad
Viimsi poolsaarel.
l Küla all paikneb Viimsi rannajoonele
kõige lähemal asuv saar
Pandju, kuhu saab madala veega
jala minna. Saare külastamine lindude
pesitsusajal on keelatud.
l Püünsi külas on kool, kauplus ja
kõrts.
