Kolli sõnul on kaevanduse rajamise  protseduur kulgenud kuidagi vargsi ja vaikselt. Ta ütles, et  kui praegu räägitakse ainult dolokivikarjääri avamisest, siis  tegelikult tähendab see üheaegselt ka Pikknurme dolokivimaardla avamist ja see võib tuua kaasa olukorra,  kus ühel aastal avatakse üks karjäär, mõne aasta pärast juba järgmine jne.  Samas on seda maardlat vähe uuritud, ka keskkonnauuringud jäid  Aadu Kolli hinnangul liialt pealiskaudseteks ning olid kohati  vasturääkivad.

Olles ise kunagi põlevkivibasseinis töötanud, võib Koll  kinnitada,  et kõik, mis keskkonnauuringusse kirja on pandud, ei ole tõene. Kohalikele elanikele üritatakse väita, et  kaevandamisega ei kaasne põhjavee reostust. Neile pole aga antud adekvaatset selgitust, milline  on lõhkamise tagajärjel võimalik õhusaaste, kuidas saavad reostatud pinnas ja põhjavesi. Pole teada seegi, millega täpsemalt lõhatakse. Kolli  sõnul pole kahtlust, et kui karjäärist vett välja  pumbatakse, siis põhjavee tase alaneb. Nii võib sügavamatesse põhjaveekihtidesse jõuda läheduses  asuvate rabade vesi.  Aadu Koll tuletas meelde, et meedias on olnud juttu ka Põltsamaa vallas asuvast Rõstla karjäärist, mille tegevus on   toonud kaasa märkimisväärsed muutused keskkonnas ja mis omakorda kahjustavad inimeste tervist. Koll jäi kindlalt seisukohale, et Pikknurme  karjääri avamine on vähe motiveeritud ja pole piisavalt põhjendatud.

Loe pikemalt Vooremaast.