Räägime ausalt Türi linnapeast
Päris palju on neid, kes kehitavad õlgu ja ei saa aru, milleks teda vaja peaks olema. Teised, eriti vanema generatsiooni inimesed, peavad aga linnapea olemasolu väga tähtsaks. Linnapea ongi ühe linna jaoks ajalooliselt väga tähtis isik. Linlaste hulgas seostub ikka ametisoleva linnapeaga see, millal ehitati väärikas gümnaasiumihoone, rajati park või tehisjärv, sillutati tänavaid või alustati lillelaatadega. Kõik need sündmused on andnud Türile oma näo ja linna ajaloole sisu.
Nüüd, kus vallad ja linn on ühinenud, on paljudele raske linna ajaloo uusi tähiseid siduda valla eelarvet käsutava vallavanemaga.
Arvatakse, et oleks mõistlikum, kui ikka linnapea ajaks linna asju ja oleks, kellele oma muresid kurta.
Muidugi on kohe olemas ka neid, kes inimeste asjalikule murele lahendusi pakuvad ja räägivadki sellest, kuidas tahaks linnakodanike huvide eest seisva linnapea ametisse panna. Vastav eelnõugi vallavolikogule arutamiseks esitatud. Eeskujuks on võetud külavanemate statuut, mille „linnapea“ õigustes- kohustustes pole midagi, mis meenutaks sisulisi otsuseid tegevat ja eelarvet käsutavat päris linnapead.
Kord, mis töötab sadakonna inimesega külavanema puhul, ei kõlba kuidagi ajaloolise ja traditsioonidega linna puhul, kus linnapea amet on aastakümneid tähistanud linna täitevvõimu juhti.
Suvalise hulga inimeste poolt „valitud“ linnapea ei saa 6000 inimesega linnas kuidagi olla linna identiteedi kandja, kui tal pole ajaloost tuttavat otsustusõigust. Pigem tekitab selline “muidumehe” ametisse nimetamine pettumustunnet. Vähemalt mina olen vestlustest aru saanud, et need, kellele see on tähtis, ootavad ikka päris linnapead, mitte mingit külavanemat.
Paratamatult liiguvad siit mõtted ühinemiseelsesse aega, mil oleks Türi linnas pidanud tegema oluliselt rohkem selgitustööd, mis juhtub linnapea ametiga siis, kui tekib suur vald. Ja esimene eestkõneleja neile aruteludele oleks pidanud olema viimane linnapea, kes oli ka tulisemaid ühinemise eestvedajaid.
Ilmselt oleks asjade aus ja lõpuni lahtirääkimine vähendanud linlaste indu ühinemiseks. Küll aga oleks välditud olukorda, kus keegi võiks arvata, et ühel omavalitsusüksusel saab korraga olla nii päris vallavanem kui ka linnapea. Toonastest tegematajätmistest on pärit ka praegused arutelud, mis aga ei saa muuta toimunut.
Türi pole Eestis mingiks eriliseks juhtumiks. Samasuguses olukorras on maakonnalinnad Jõhvi ja Rapla, ka talvepealinn Otepää. Usun, et nii nagu ka Türi puhul ei kahtlusta keegi, et selliseid linnu pole olemas. Linnakodanike identiteedi keskmes ei ole kindlasti linnapea ametinimi, vaid ikka kodanike eneste tegevus, mis peaks toitma nii vanu traditsioone kui ka arendama Türi linna.
Linna loovad linnakodanikud ise ja kindlasti on ka suure Türi valla tekkimine andnud linna arengule hoopis teise käigu.
Tekkinud uus võimekus on kõigile silma torganud ja kõige suuremat kasu on sellest saanud ikkagi suure omavalitsuse keskus Türi linn ise. Siit ka sõbralik ettepanek: keskendugem kõik koos, nii linnakodanikud kui ka vallavalitsus tühivaidluste asemel linna sisulisele arengule.
