Räägime eelarvest
Vallavalitsus on oma kalkulatsioonid ja plaanid teinud, need eelarveks vorminud ning esitanud volikogule arutamiseks. Milliseks kujuneb Harku valla 2012. aasta eelarve?
Võrreldes varasemate aastatega on eelarve saanud täiesti uue kuju. Oma nõuded paneb sellele 2011. aasta alguses kehtima hakanud kohaliku omavalitsus üksuse finantsjuhtimise seadus. Uue seaduse alusel koostatud eelarvest on nii vallaelanikul kui ka rahandusministeeriumil võimalik paremini aru saada. Kuna eelarve on jagatud viide ossa, siis on konkreetsest mahust sageli raske aru saada, kuid see on kindel, et tulusid on kavandatud ilma riigi poolt eraldatud vahenditeta 2012. aastaks 12,2 mln eurot. Tulude suurendamiseks on kavas võtta laenu, mis peaasjalikult läheks kooli avamiseks Vääna-Jõesuu külas.
Mis suurusjärgus tulusid me sel aastal eelarvesse prognoosime?
Kõigi omavalitsuste pea-mine sissetulekuallikas on üksikisiku tulumaks. Selle tulu suurus sõltub sellest, kui palju maksumaksjaid on valla elanikeregistris ning kui suur on nende sissetulek. Riik an-nab meile 11,4% iga maksumaksja brutopalgast. Selle aasta statistika põhjal prognoosime järgmiseks aastaks tulumaksu laekumist ligi 10 miljonit eurot. Lisaks annavad meie eelarve tuludesse panuse maamaks, mida planeerime alanud aastal ca 1,2 miljonit eurot, ning haridusasutuste tegevusest peaks laekuma ligi 1 mln eurot. Koos riigieelarveliste vahenditega on vallaeelarve tulude maht 13,5 mln eurot.
Mille arvelt on planeeritud eelarve kasv?
Vaadates 2011. aasta statistikat ja maksude laekumisi, võib öelda, et majanduslanguse periood on hakanud taanduma. Näiteks oli valla maksumaksjate arv 2010. aasta detsembriga võrreldes kasvanud selle aasta septembriks 7,5%. See on parim näitaja Harjumaal, meile järgnevad Rae vald 4,8% ja Saue vald 4,2%. See näitab, et inimestel on jälle tööd. Tulumaksu laekumise summa näitab omakorda, et ka sissetulekud kasvavad. Harku valla maksumaksjate keskmine sissetulek on aastaid olnud Eesti omavalitsuste seas üks kõrgemaid. 2011. aasta 8 kuuga moodustas sissetulek ühe maksumaksja kohta keskmisel 1165 eurot. Aasta varem oli see näitaja 1151 eurot. Samas jääb möödunud aasta number veel alla
2008. aasta rekordtasemele, kus aastane sissetulek maksumaksja kohta oli 1216 eurot. Ja lõpuks aitab meie eelarvet kasvatada kindlasti ka see, et elanikke tuleb juurde. Kuigi elanike arvu kasv on võrreldes buumiaastatega oluliselt aeglustunud, lisandus Harku valla elanikeregistrisse 2011. aasta kokku 461 uut elanikku.
Kuhu meie raha peamiselt kulub?
Järgmiseks aastaks kavandame eelarve põhitegevuse kulude mahtu 10,4 miljonit eurot ning need on jaotatud toetusteks ning muudeks tegevuskuludeks. Suurima osa meie eelarvest moodustavad tavapäraselt hariduskulud, ligi poole kogukuludest. Lisaks valla lasteaedade ja koolide käigushoidmisele tasutakse hariduskulude realt ka eralasteaedadele- ja koolidele ning teistele omavalitsustele meie laste õpetamise eest, samuti finantseeritakse õpilasliine. Vallamajandusele kulub 17% eelarve põhitegevuse kuludest. Sinna alla kuulub maakorraldus, valla teede ja tänavate korrashoid, elektrienergia ja soojamajandus, transpordikorraldus ning veel mõned väiksemad valdkonnad. Vaba aja sisustamisele, kultuurile ja spordile kulub 17% kogukuludest. Lisaks peab omavalitsus panustama elamu- ja kommunaalmajanduse valdkonda, avaliku korra ja julgeoleku, tervishoiu ja sotsiaalse kaitse tagamisse ning keskkonnakaitsesse. Neile valdkondadele kulub igaühele umbkaudu 10% eelarve põhitegevuse kuludest.
Kas kulutuste osas on mingeid muutusi võrreldes möödunud aastaga?
Täiesti uus osa Harku valla eelarves on kogukonnale suunatud tegevuste toetamine. Sellelt realt finantseeritakse kodanikeühenduste projektitaotluste omafinantseeringuid. Selle toetuse eesmärk on valla avaliku ruumi parendamine. Raha eraldamise tingimuseks on see, et planeeritud tegevus on suunatud valla arengule.
Oluliselt on kasvanud meie kulutused erakoolide toetuseks ja seda seoses uue seadusega, mille kohaselt peavad omavalitsused osalema ka erakoolide rahastamises, juhul kui seal käib selle omavalitsuse lapsi.
Kas ja kui palju kavatseb vald laenu võtta?
Tänu vahepealsete aastate ülikiire elaniku arvu kasvule oleme pidanud võtma laenu, et täita meile pandud kohustusi. Kõige esimese laenu võttis Harku vald Tabasalu spordikompleksi valmisehitamiseks 2000. aastal. Tänaseks on see laen tagastatud. Alates 2002. aastast on kohustusi võetud peamiselt haridusasutuste tarbeks. Laenu või liisinguga oleme suutnud ehitada endale näiteks Teelahkme, Pangapealse, Rannamõisa lasteaiad, samuti Harku lasteaia ja keskuse. Ka möödunud aastal valminud Alasniidu lasteaed on ehitatud erasektori toel ja meie oleme nii-öelda rentnikud. Meie võlakohustus moodustab eelarve põhitegevuse tulude mahust ca 53% ja jääb alla riigi poolt lubatud piiri. Arvan, et võime veel ühe kooli ehitamiseks laenu võtta!
