Raamat – rändaja inimesest inimeseni
Kuidas hindate valla raamatukogu ja selle fi liaalide tööd lõppenud aastal?
Raamatukogu oli läinud aastal jätkuvalt populaarne, sama võib öelda ka meie fi liaalide kohta, kus külastajad saavad raamatu kätte oma kodukoha ligidal. Meie filiaalidest on kujunenud tõelised külakeskused, neid võiks nimetada ka külade tuiksooneks. Lisaks raamatulaenutusele, perioodika lugemisele saavad kohalikud inimesed oma raamatukogust ka mitmesugust abi oma probleemide lahendamiseks, sest fi liaalide raamatukoguhoidjad on küllalt universaalsed inimesed.
Kas raamatukogu asukoht määrab ära ka raamatukogu külastajate arvu või on need tegurid teisejärgulised?
Loomulikult on raamatukogu asukoht väga oluline, aga mina leian, et veelgi olulisem on raamatukogu lahtioleku aeg ning et neid aegu ei muudetaks. Raamatukogu peab olema võimalikult vähe suletud. Mis on veel oluline külastaja seisukohalt vaadates?
Meie oleme kindlalt seda meelt ja oleme selle mõtte ka oma töö aluseks võtnud. Inimene, kes siia majja sisse astub, peab teadma, et ta on siia oodatud. Kui ikkagi ei õnnestu lugeja soovi täita?
Kas sellist vajadust - raamat tellida - tuleb ka tihti ette?
Jah, seda tuleb üsna tihti ette - umbes 2500 raamatut aastas saavad meie lugejad kaugemalt tellimise peale.
Kes need tellijad on? Mis neid selleks sunnib - kutsetöö, erahuvi, õppimine?
Hiljuti tekitas Eestis paraja meediakära kultuuriminister Rein Langi avaldus, milles tõsteti esile raamatukogude komplekteerimisega seotud küsimused. Põhjuseks eesti oma kirjanduse tellimise ja levitamise primaarsus ning meelelahutusliku tõlkekirjanduse piirangud.
Lühidalt: eesti kirjandus vajab enamat kaitset, eesti autorite osakaal ei tohi langeda. Kuidas raamatukogude inimesed sellesse suhtuvad?
Ainus asi, mis raamatukogude töötajaid veidi hämmastas, oli see, et komplekteerimise põhitõed, millega Lang välja tuli, tehti meile kohustuslikeks. Ka selles „nõudmises" pole midagi uut, sest komplekteerimise põhitõed on juba ammu välja töötatud ja rakenduses. Kadrinas on komplekteerimise põhimõtteid alati järgitud. Meie raamatukogudest pole kunagi puudunud kultuuriperioodika, seda kõike loetakse. Ei saa öelda, et Kadrinas ei loeta Loomingut, Keelt ja Kirjandust, Sirpi. Loetakse.
Need väljaanded pole just massilugeja lektüür, aga neid vajatakse. Ka Akadeemia on leidnud lugejaid päris tavaliste inimeste hulgas. Ajaviitekirjanduski ei tohiks raamatukogudes puududa. Millist kirjandust konkreetne raamatukogu vajab, selle ütleb ära raamatukogu tüüp. Meie oleme ikkagi rahvaraamatukogu ja muretseme kirjandust laiale lugejaskonnale.
Eks meie rahakott seab ka oma piirid. Kui Eestis antakse aastas välja umbkaudu 3500 erinevat nimetust teavikuid, siis meie oma vallas saame tellida umbes 1500 uut raamatut, see on kokku koos fi liaalidega. Samas ei ole ka valiku tegemine sugugi kerge töö.
Mida meelsamini loetakse?
Kõige rohkem loetakse ikkagi ilu- ja lastekirjandust. Aastaga loeti meie vallas kokku 37 608 ilu- ja lastekirjanduse raamatut. Teisel kohal on ühiskonnateaduste (pedagoogika, sotsiaalvaldkond, riigi ja õiguse teemad, halduse- ja poliitikateosed, ajalooja fi losoofi aainelised teosed jne.) alased raamatud. Populaarsed on ka kunstiraamatud.
Kas tuntakse huvi ka (töö)õigusalaste raamatute vastu? On ju tihti konfl ikte töökohtadel, teada on vaja tööandja ja töövõtja vastastikuseid õigusi ja kohustusi.
Kuid on tõepoolest kirjanikke, kelle raamatute vastu suuremat huvi ei ilmutata: Ene Mihkelsoni peetakse raskeks, Tiit Aleksejevi, Mehis Heinsaare, ka Nikolai Baturini ja Birk Vaheri vastu on huvi kahanema hakanud. Praegune inimene tahab põnevust, ta puhkab raamatut lugedes.
Valla raamatukogus on oma lastenurk. Selles on nii raamatud kui ka mänguasjad ja kohane mööbel.
Me tegeleme palju väikeste lastega. Iga aasta oktoobris kutsume lasteaia vanemad rühmad raamatukokku, korraldame neile ettelugemise päevi, ka muinasjutuhommikuid.
Populaarseks on saanud „raamatud noortele peredele". Vanemad käivad oma väikeste lastega kohal. Nad on juba huvi tundnud meie maja vastvalminud teise korruse vastu. Sinna tuleb eraldi lasteosakond. Huvi selle vastu on juba tärganud, seal on ruumi rohkem, saab lastepäraselt ka sisustada.
Alati on tore vaadata, kui laps tuleb, raamat tagastamiseks kilekotiga kaasas, ise valib endale uue raamatu. Nii areneb lapse iseseisvus.
Praegu on välja kujunenud tugev trend - lugeda elulooraamatuid. Nende kättesaamiseks on isegi järjekord tekkinud. Kelle elulood on populaarsemad?
Kõige enam loetakse tuntud inimeste elulugusid, kelleks on meil Vahur Kersna, Sulev Nõmmik, Silvi Vrait, Vello Viisimaa, Sulev Luik, Vaino Vahing, - nende raamatuid küsitakse kõige rohkem.
Igas raamatukogus leidub nn suurlugejaid. Neid on kindlasti ka Kadrina raamatukogu lugejate seas. Võiksite mõne vast nimetada.
Kuidas on lood distsipliiniga?
Üldiselt on meil kohusetundlikud lugejad. Aga nii suure hulga seas tuleb ette ka erandeid. Raamatukogule ei ole meelepärane, kui laenuraamat läheb „rändama" väljapoole raamatukogu ilma viimase teadmata.
Samas on aga kakskümmend inimest järjekorras ootamas just seda raamatut. Meil on olemas raamatukogu kasutamise eeskirjad - need on nähtaval kohal stendil tutvumiseks. Kuidas abistab elektroonika teenindust?
Kadrinas on pikki aastaid tegutsenud kirjandusklubi. Klubil on olnud küll erinevad nimed, kuid sisult on see olnud üks kiiduväärt ettevõtmine.
Kuidas edeneb klubi tegevus praegu?
Eespool oli juttu raamatukogu juubelist. Mis on sellega seoses kavandatud?
Praeguse raamatukogu eelkäijaks loetakse 1912. aasta aprillis loodud Kadrina Hariduse Seltsi raamatukogu - seega on peatselt oodata suurt juubelit - 100 aasta möödumist Kadrina avaliku raamatukogu sünnist.
Meil on juba kindlaks määratud juubelipäev - 5. aprill 2012. Tähistame seda koos Kadrina avalikkusega. Meile on lubanud külla tulla kirjanik ja muusikamees Jan Kaus. Oodata on teisigi kirjanikke: Wimbergi (Jaak Urmet), Jürgen Roostet. Kavas on teha üks lasteetendus. Kaugemas plaanis on korraldada õhtu teemal „Muinaslugu muusikas".