Raamatukogu on raamatu kodu

Poisist, kes on ulakas, ja
plikatirtsust saamatust
õige pea võib asja saada,
kui ta hoolib raamatust

Nende Leelo Tungla värssidega pöördusid Harmi kooli 1. klaasi lapsed 9. märtsi keskpäeval Habaja külakeskusesse kokkutulnute poole, kes olid tulnud tähistama kohaliku raamatukogu juubelisünnipäeva. 95 aasta eest märtsikuu alguspäevil olid ümbruskonna talumehed asutanud Äksi Rahvaraamatukogu Seltsi, kelle loodud raamatukogu juhatajaks sai kooliõpetaja Eduard Pertman. Nii et põhjust kokkutulemiseks oli küllaga.

1. kl lõpetas luuletuse ridadega:
„Tahad saada targaks, rikkaks,
ilusaks ja tugevaks.
Ole lahke, mis seal ikka:
hakka kohe lugejaks!"

Ei ole ju mõeldav, et inimene saaks kõik need tarkuseallikad endale koju muretseda ja siin tulebki appi raamatukogu, mis oma tänapäevaste fondidega pakub võimalusi igasugusele maitsele ja rahuldab väga mitmekesiseid nõudeid.

Aga ka 95 aasta eest suutis raamatukogu palju pakkuda, seda muidugi omas ajas. Ajad on muutunud ja raamatukogugi on muutunud. Praeguseks on raamatukogust saanud oluline infokeskus, kust leiab vastuse enam-vähem igasugusele küsimusele ja raamatukogu vajalikkust kahtluse alla seada oleks lausa kuritegelik.

Aga tuleme tagasi 9. märtsi keskpäeva. Külla oli tulnud ka Ardu kooli muusikaõpetaja Kerli Sild oma õpilastega, kelle esitatud laulud vaheldusid Harmi õpilaste luuletekstidega, mille oli kätte õpetanud 1. ja 4. klassi õpetaja Leelo Põder. Raamatukogu juhataja Hille Schaffrik andis oma ettekandes ülevaate raamatukogu ajaloost ja tänapäevast ning jagas koostööpartneritele tänukirju ja meeneid. Muidugi peeti meeles ka aktiivseid lugejaid. Erilist tänu väärisid kauaaegne raamatukogu juhataja Eha Valdma ja kõige pikema staažiga lugeja Stella Noode. Nüüd oli järg õnnitlejate käes. Oli palju ilusaid sõnu, lilli ja kingitusi. Pikema sõnavõtuga esines humanitaar- ja sotsiaalnõunik Sirje Saulep. Õnnitlustele pani punkti Stella Noode oma luuletusega:
Kunagi paljude aastate eest
seisis üks väike plika
suure raamatukapi ees.
„Tähed mul selged juba", mõtles ta.
„Ja ükskord ma kõik need raamatud,
suured ja paksud, läbi loen."
Aeg läks ja suureks sirgus see plika
ja ta luges raamatuid,
suuri ja pakse, ikka ja ikka.
Kuni lõpuks aru sai -
ei suuda neid kõiki lugeda läbi
see kunagine väike plika,
sest neid tuleb juurde ikka ja ikka.
Lõputult.
Tähendab - tuleb valida, mida
lugeda.

Oligi aeg maitsta juubelitorti ja kohvi. Aega selleks palju ei antud: algas laudkondadevaheline viktoriin. Vastused tuli leida kaheteistkümnele küsimusele, mis puudutasid raamatukogu, raamatuidkirjanikke, ka ajakirjandust. Pusimist oli küllaga. Edukaimaks osutus võistkond „Otipojad", kelle eesotsas oli Sirje Saulep. Oli välja pandud ka näitus raamatukogu ajaloost ning iga soovija sai kaasa võtta raamatukogu voldiku, mille juhataja oli selleks puhuks koostanud. Aitäh raamatukogule!