Nii astub ka raamatukogu koos oma lugemishuviliste ja külastajatega uude aastasse, et võtta vastu kõik see huvitav, mida pakuvad meile raamatud ja raamatukogu kasutamise võimalused.

Niipalju tähelepanu nagu praegu, pole raaamatukogud varem saanud. Juba eelmisel aastal alanud vaidlused jätkuvad hooga veel sellelgi aastal, teemaks ikka, milliseid teavikuid tuleks raamatukogudesse tellida.

Rahvaraamatukogude tegevuse aluseks on Rahvaraamatukogu seadus, kus on määratletud, millised on raamatukogude tegevused, kogude teenindus, juhtimine ja finantseerimise allikad ning välja on toodud ka teavikute komplekteerimise põhimõtted.

Nendest põhimõtetest on raamatukogude juhatajad oma töös lähtunud juba aastakümneid.

Kogude teenus peab looma oma piirkonna elanikele võrdsed võimalused informatsiooni, teadmiste, oskuste ja elamuste omandamiseks.

Raamatukogus on tasuta kasutamiseks kogud, kaasaegsed andmeotsisüsteemid ja ruumid. Kogude kujundamisel lähtutakse üldharivast, vaimset kultuuri süvendavast ja teadlikku arengut suunavatest põhimõtetest.

Peamine eesmärk on, et kogud vastaksid kasutaja nõudlusele, huvidele ja ootustele. Teavikute valik käib vastavalt rahalistele võimalustele, püütakse arvestada kasutaja infonõudlust, lugejate ettepanekuid ja soove, et kogu oleks võimalikult mitmekülgne. Raamatukogu pole ainult teavikute hoidmise koht, ta on tihedalt seotud inimestega.

Lühidalt sellest, millised on komplekteerimisprioriteedid:

- Rahvuskultuuri, eestlust, Eesti riiki ja ajalugu käsitlevad teavikud, Eesti autorite ilukirjanduslik looming ning teeninduspiirkonna koduloolised trükised ja teised teavikud

- Teatmeteosed ja tarbekirjandus laiemate valdkondade kohta nagu majandus, õigus, käsitöö, tervis, jms.

- Õppekirjandus elukestva õppe ja enesetäiendamise toetamiseks.

- Lastele ja noortele mõeldud teatmeteosed, tarberaamatud, valik eesti autorite ilukirjandust, kui ka parim valik maailmaklassikat.

- Tõlkeline ilukirjandus - klassikaline, nüüdisaegne väärtkirjandus ja muud valikud, lähtudes lugejanõudlusest.

- Ajaviitekirjandus - vastavalt võimalustele kõikidest žanritest, hoidudes madalakvaliteedilistest teostest.

- Perioodika, sh. kultuuriväljaanded ja raamatukogualane kirjandus.

Meie raamatukogusse saabus eelmisel aastal 340 uut raamatut, neile lisaks erinevad ajakirjad ja ajalehed. Valik on tehtud vastavalt komplekteerimiseelistustele ja palju on arvestatud meie lugejate soovitusi. Meil on palju häid eesti kirjanike teoseid. On Kultuurkapitali poolt ära märgitud teoseid, Top-20. kuuluvaid, eri valdkonna kirjandust nii teadmiste saamiseks, meeleolu tõstmiseks, mõne tuntud inimesega tuttavamaks saamiseks, reisimiseks ja seiklemiseks. Eesmärk on see, et rohkem inimesi käiks raamatuid lugemas. Õnneks on lugemishuviga inimesed huumorimeelega rahvas ja selliselt suhtutakse ka käimasolevasse diskussiooni.

Mis saab edasi ja kuidas suunatakse raha kasutamist, näitab tulevik.