Raamatukogutööst Luhamaal - esimesed kuud pärast avamist

Raamatukogutöö Luhamaal on hu­vitav ja mitmekesine. Teha ja osa­ta tuleb asju, mille peale enne raa­matukokku tööle asumist ei tu­leks­ki.

Raamatukogutöötaja peab minu ar­vates alati oskama vastata lu­ge­ja asjakohasele küsimusele. Ja kui ko­­­he ei tea, siis vastus leida.

Tänapäeval on suureks abiliseks in­ternetiavarused. Abi saab ka vas­tavatest raamatutest. Tihti tul­eb aidata internetikasutajaid ja õpi­lasi. Küsimused ei piirdugi ala­­ti raamatukoguga. Olen otsi­nud nii internetist lotonumbreid kui asutuste aadresse ja tele­fo­ni­numb­­reid, see teeb töö ka  vahel­dus­rikkamaks.

Võimalusel ja vajadusel tuleb lu­­ge­mishuvi äratamiseks kor­ral­dada üritusi. Kuu pärast tööle asu­­mist kutsusin meeldivas koos­töös Luhamaa Külaseltsiga Luha­maa külatarre lugejatega kohtuma ar­mas­tatud näitleja, kirjaniku ja luu­letaja Merle Jäägeri. Üritus ku­­junes meeleolukaks ja huvi­ta­vaks, kus osalejaid veidi alla paa­ri­­kümne. Kohtumised kirjanikega on alati teretulnud.

Et lugejatel ja endal oleks hea üle­vaade, tuleb pidevalt täiustada ja korrastada raamatufondi. Tuleb võimaluste piires tellida uued raamatud. Raamatud sisse kanda inventariraamatusse, num­mer­da­da, tembeldada, panna oma ko­ha­le fondis. Üldreeglina on uued raa­­matud eraldi riiulil. Ja ega nad seal kaua seisa, uudiskirjandus lä­heb lu­gejatele nagu soe sai.

Raamatukogutöötaja on kokku­võt­­teks nii infotöötaja kui ka va­hel psühholoog, sest tuleb kuulata ja nõu anda vägagi erinevates kü­si­mustes.

Luhamaa külarahvaga on väga meel­div koostööd teha.