Rae valda Aaviku külla plaanitakse 50 meetri kõrgust suusamäge
Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on mägi projekteeritud Aaviku küla Ringi kinnistu põhjapoolsesse ossa ligi 9,0 ha suurusele alale, kus üldplaneering näeb ette kinnistule ühiskondliku otstarbega maakasutust. Suusamäele on projekteeritud põhinõlv, algajate nõlv, lumepark, viis lisarada ning statsionaarsed mäetõstukid ida- ja läänepoolsele nõlvale.
„Esimese hooga kõlab Rae valla mäesuusakeskus uskumatuna, kuna Rae valla maa on enamasti sile. Kuid mäesuusakeskuse ehitamise ideed toitis nii-öelda positiivne kogemus Jüri terviseradade ehitamisest, kus kasutati ära suurtes mahtudes ehitamisest tekkinud pinnast. Nüüd on meil vallas olemas väga head terviserajad, mis leiavad laialdast kasutust nii meie kui ka naaberomavalitsuste elanike poolt,“ kõneles vallavanem Mart Võrklaev.
„Tänasel päeval, mil ehitustegevus on väga aktiivne ja pinnast tekib suurtes kogustes, on mõistlik seda taaskasutada. Ehitatav mägi soodustab omakorda valla arengut ning mitmekesistab vaba aja veetmise võimalusi,“ sõnas Võrklaev. Abivallavanem Priit Põldmäe lisas, et sarnane mägi on pinnase ladustamisega Ventspilsi juba rajatud. Õigemini on valmis mäest esimene etapp, mis on täna aktiivses kasutuses.
„Oleme käinud Ventspilsi mäesuusakeskust vaatamas. Seal tekkiski mõte hakata sarnase mäe tarvis pinnast koguma. Kuna ringraja rajamine Ringi kinnistule oli Pärnusse rajatud ringraja tõttu seisma jäänud, siis nägime mäe rajamise võimalust just selles piirkonnas Aaviku külas,“ kõneles Põldmäe, kes lisas, et asukoha valikut toetas veel nii krundi kuju kui ka mäe paiknemine ilmakaarte suhtes.
Võimaldab rajada veesilma
Mäe põhinõlv on planeeritud Põldmäe sõnul põhjasuunale, mis tagab lume pikemaajalise püsimise. „Lisaks on Ringi kinnistul Põldmäe sõnul toimiv kuivendussüsteem, mis võimaldab rajada ka veesilma vajaliku kunstlume loomiseks. Veekogu annab keskusele veel täiendavaid võimalusi,“ kõneles abivallavanem.
Mäesuusakeskus on planeeritud ligi 95 700 m2 alale ja selleks on vaja pinnast kogumahus u 1 684 000 m3. Alale on kõigist külgedest piiratud olemasolevate maatulundusmaa sihtotstarbeliste kinnistutega. Kinnistust 80% moodustab ühiskondlike ehitiste maa ning 20% ärimaa sihtotstarbe. Juurdepääs alale toimub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teelt ja kaugus maanteest on u 500 m.
Vallavanem on rahul, et mägi vaikselt kerkib ja loodab, et kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saadavast pinnasest võiks I etapp olla kasutusvalmis 5–7 aasta jooksul ja kogu mägi 15–20 aasta pärast.
Mägi valmib kolmes etapis
Eesmärk on ehitada mägi nii, et selle erinevaid osasid oleks võimalik enne lõplikku valmimist iseseisvalt kasutusele võtta. Ehitamine on jaotatud kolme etappi.
Suusamäele on projekteeritud põhinõlv, algajate nõlv, lumepark, viis lisarada ning statsionaarsed mäetõstukid ida- ja läänepoolsele nõlvale. Suusarajad algavad kõik mäe tipust, välja arvatud algajate nõlv, mis on projekteeritud poole nõlva ulatuses ning sinna saab paigaldada eraldiseisvalt teisaldatava mäetõstuki. Radade asukohtade planeerimisel on arvestatud,
et suusatajal oleks võimalik peale laskumist jõuda hõlpsasti tagasi mäetõstukini. Mäe kirdeossa on lisaradade asemele võimalik rajada ka snowtube’i park.
Mäe suhteline kõrgus saab olema 49 meetrit ja nõlvad on projekteeritud nõlvusega 19,5…60 protsenti.
Kui mäe valmimist nähakse ette kolmes etapis, siis I etapis ehitatakse valmis lumepark, põhinõlv ja algajate nõlv koos idapoolse nõlva mäetõstukiga. II etapis on ette näha mäe pikendamist lõuna poole, nii et oleks võimalik kasutusele võtta lisarada 1. III etapis on ette nähtud mäe laiendamine lääne poole, et oleks tagatud suusamäe lõplik projekteeritud kuju.
