Maaomaniku jaoks on oluline teada, et üldplaneeringu kehtestamisega kavandatud maakasutuse arengud ei kohusta maaomanikku muutma senist maakasutust, kuid annavad selleks perspektiivse võimaluse ning suuna. Üldplaneeringu kehtestamise järgselt jätkub maade senine kasutus, kuni maaomanik seda soovib.

Üldplaneeringu eesmärk on näha ette maakasutust tervikuna kogu haldusalal. Joonistatud on välja, kuhu tulevad hoonestusalad, puhkealad, väärtuslikud maastikud ja looduskooslused ning milline on nende kaitse- ja kasutamistingimused. Samuti on määratud põhiliste tehnovõrkude, trasside ja rajatiste asukohad.

Üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning projekteerimistingimuste väljastamisele väljaspool alasid, kus detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole.

Rae vald asub kahe suure maantee ääres

Rae valda läbib kaks olulist maanteed - Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tallinna ringtee, mis mõlemad on üliolulised logistilised tuiksooned Rae vallas. Nende ümber on koondunud peamised ärija tootmismaad. Kõige laiaulatuslikum tehnopargi ala koondub Jüri aleviku ümbrusesse kahe maantee sõlmpunkti. Soodevahe küla Suur- Sõjamäe maantee äärde on planeeritud perspektiivne rasketööstuse areng, kus elamualad ei asu lähemas kontaktvööndis, tagatud on raudteeühendused ning hea juurdepääs Tallinna ringteele.

Elamualad on kavandatud peamiselt valla põhjaosas (Peetri alevik, Järveküla ja Rae külad, Assaku alevik) ning keskosas Jüri, Lagedi ja Vaida alevike ümbruses. Rae valla lõunapoolsed alad on peamiselt hajaasustusega rohealad ning miljööväärtusliku ja ajaloolise maastikumustriga külad.

Haljasala- ja parkmetsamaad on kavandatud peamiselt kõrge puhkeväärtusega aladel, külaplatside ümbrustes ning Pirita jõe äärsetel aladel. Valla küladesse on ette nähtud külaplatsid, mis on üldplaneeringu kaardil eraldi tähistatud. Külaplatside rajamiseks vajaliku maa soovib vallavalitsus taotleda munitsipaalomandisse, mille seejärel saab vallavalitsus anda külaliikumise kasutusse.

Külaplatside eesmärgiks on tagada vallaelanikele kodu lähedal võimalused aktiivseks vaba aja veetmiseks. Ühtlasi on ühtse kogukonna tekkimiseks vajalik luua võimalused ja kohad erinevate koosviibimiste ja ürituste korraldamiseks.

Kokkuvõttes määratakse Rae valla üldplaneeringuga ära maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused, sh maakasutuse juhtotstarbed Rae valla territooriumil, välja arvatud Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringu alal. Sellel planeeringualal jääb kogu ulatuses kehtima 20.09.2012 Rae Vallavolikogu otsusega nr 390 kehtestatud Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneering kõigis selles käsitletud teemades.

Üldplaneeringu saamislugu on pikk

Rae valla üldplaneeringu „saamislugu" on olnud väga pikk, sest kehtestatud üldplaneering on algatatud vallavolikogu poolt juba 14. mail 2002. aastal - seega on üldplaneeringu algatamisest kehtestamiseni kulunud 11 aastat. Samas on pikk menetlusaeg mõistetav, sest vastavalt planeerimisseadusele on üldplaneeringu koostamine avalik demokraatlik protsess, kuhu kaasatakse laiem avalikkus, et tagada kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma ettepanekute tegemiseks planeeringusse.

Senine Rae valla üldplaneering on olnud muuseas kõige vanem kehtiv üldplaneering Harju maakonnas ja see kehtestati 20 aastat tagasi - 1993. aastal. Viimase 20 aasta jooksul on aga oluliselt muutunud Rae valla elanike arv, elanike keskmine vanus, sellega seonduvalt inimeste ootused ümbritsevale elukeskkonnale ja vana üldplaneeringuga jätkamine ei vastaks muutunud olukorras tekkinud vajadustele.

Rae valla üldplaneeringu kehtestamisega on ära tehtud suur töö. Siinkohal soovin tänada Rae Vallavalitsuse nimel Hendrikson & Ko meeskonda, kõiki aruteludel osalenud spetsialiste, elanikke, ettevõtjaid ning asjahuvilisi, kes on aktiivselt kaasa löönud käesoleva planeeringu koostamisel, toetades seda omapoolsete heade mõtete ja ettepanekutega. Rae valla üldplaneeringu materjalid on täismahus saadaval Rae valla kodulehel.