Raha pole rukis, mida kord aastas saab!
Algus ajalehe Kaldad märtsinumbris
13. on juuni 1940 aasta, mis tähendab seda, et Eestimaal pole enam Eesti Vabariiki ega maksa eesti raha, vene rubla laiab jälle üle maarjamaa. Mis imeline raha ta siis on, seda saad teada siis kui oleme koos läbi ajaloo uurinud, mida on vene rahamasin meile jälle vaevalt naha seljas toorena hoidmiseks tasku veidi siputada tahab.
On aeg kus jälle maksab vene raha ja kamandab Moskva.
Nagu ikka täna vahetuv valitsus ei saa kehtestada päeva pealt ka uut raha. Valitsus vahetus 17. juunil. Uutmine algas 1940. aasta 25. novembril panga kaudu Eesti krooni vahetamisega vene rubla vastu, vahetus toimus vahekorras, kus 1 kroon vahetati 1 rub-la ja 25 kopika vastu. Rahavahetus lõpetati 25. märtsil 1941. aastal. Seega kehtis rubla 25. novembrist 1940. aastast, kus maksma hakkasid kõik sel ajal NSVL-is kehtinud ja ringluses olnud mündid ja rahad. Neist varasema aastaarvuga müntidest juttu ma eriti ei tee olgugi, et nad hakkasid nüüd ka meil kehtima.
1940. aastal vermiti messingist (kollast värvi) ühesuguse üldkujundusega 1-, 2-, 3-, ja 5-kopikalised mündid, millede aversil on lühendatud kujul riigi nimetus “CCCP” ja riigivapp 11 lindiga, tähistamaks liiduvabariikide arvu ning reversil vastavad nimiväärtused ja vermimisaasta.
Samasuguse aversi kujundusega on vermitud ka niklisulamist, valkjashalli värvi 10-, 15-ja 20-kopikalised mündid, mille reversid on ka ühesugused, kuid eelnenud müntidest erineva üldkujundusega ja neile on kantud nimiväärtused ja vermimisaasta.
Samuti kehtivad kõik NSV Liidus varem vermitud mündid:
1921–1923 aastani Vene NFSV vapiga vermitud hõbedast 10-, 15-, 20-kopikalised, samuti 1921. ja 1922. a. Vene NFSV vapiga (odin poltinnik) ning 1921. ja 1922. a. Vene NFSV vapiga 1 rubla (viisnurgaga). Edasi aga juba NSV Liidu vapiga aastatel 1926–1939 vermitud messingist 1-, 2-, 3-, ja 5-kopikalised ning aastatel 1924–1931 hõbedast 10-, 15-ja 20-kopikalised ning 1924. aastast kuni 1927. aastani odin poltinnik ja 1924. aasta 1 rubla. Aastatel 1931–1939 nikli sulamist vermitud mitmesuguse kujundusega 10-, 15-, ja 20-kopikalised.
1941. aasta juulis algas ligi nelja-aastane Saksa okupatsiooniperiood Eestis. Siis oli Eestimaa ametlikuks nimetuseks GENERALBEZIRK ESTLAND, mis kuulus REICHSKOMMISSARIAT OSTLAND koosseisu. Tõlkes on see Idaalade Riigikomissariaadi koosseisu kuuluv Eestimaa Kindralipiirkond.
Ka uutel võimuritel kulus omajagu aega oma rahasüsteemi rakendamisele 1942. aasta jaanuarini. Müntidest tulid käibele tsingist (tumehalli värvi) 1-, 5-, ja 10-riigipennised (Reichspennig), mille aversil on riigi nimetus “Deutsches Reich” (Saksa Riik), riigivapp (Saksa kull hoidmas haakristiga pärga) ja vermimisaasta ning reversil nimiväärtus ja rahapada näitav täht.
1944. aasta septembris vahetus saksa võim uuesti nõukogude omaga ja käibele tulid meile juba tuttavad mündid.
Mis aastal ilmus NSVL vapile müntidel Eesti NSV-d tähistav lindike? Vastus peaks olema mündil, millel on 16 vapilinti esimest korda. Samas kadus üsna kohe müntide vapilt 16. lindike, aga miks?
1947. aasta rahareform NSVL-is vahetas välja paberrahad, jättes kõik seni käibinud mündid ringlusse, järelikult kehtisid Eestis ka NSV Liidus juba varem kasutuses olevad mündid alates 1921. aastast kuni 1961. aastani.
Järgmine rahareform oli NSVL-s kavas 1958. aastal, aga lükkus edasi ja teostus alles 1961. aastal, kus varem ringluses olnud müntidest jäid kasutusse ainult varasematest müntidest 1-, 2-, ja 3-kopikase nimiväärtusega, mis olid aga ringlusest juba kadunud oma kuluvuse tõttu. 1958. aasta rahareformiks oli vermitud uued mündid, mille saatus oli samasugune Eesti 1926. a. 10-margase mündi saatusega. NSVL-is 1961. aasta rahareformis on ringlusse lastud müntide riigivapil asub Eesti NSV-d tähistav lindike paremas tulbas kõige pealmine (15 vabariigi hulgas). Juhul kui on tegemist 16 lindilise vapiga (16 vabariigi hulgas), on Eesti NSV asukohaks vasakul ülal. Nii, et kolikambrisse ja otsime kaks õiget münti välja!
Rahareform 1961. aastal, müntide kujundus üldiselt ühtib 1958. aasta kavandatuga, kuid on ka erinevused:
1961. aasta 10-, 15-, ja 20-kopikalistel on vermimisaasta näidatud tunduvalt suuremana kui 1958. aastal kavandatutel, loobuti 1961. aastal 2-, 3-ja 5-rublaste müntide vermimisest. Alates 1965. aastast lasti ringlusse juubelimündid.
1-rublase nimiväärtusega müntidega tähistati fašistliku Saksamaa üle saavutatud võidu 20. aastapäeva. See münt oli esimeseks juubeli-ja mälestusmüntide seerias, mis hiljem hakkasid ilmuma. Kuni 1992. aastani vermiti neid meenemünte 1 rublalise nimiväärtusega 48 erimit, 3 rublase nimiväärtusega 3 erimit, 5 rublase nimiväärtusega 13 erimit, veel 5-ste ritta 2 erimit punasest raamatust.
Kui lugeda kõik erineva pildiga mündid saame: 48+3+13+2=66 erinevat meenemünti (nikli sulamist) ilmus enne krooni käibesse tulekut, millele tuleb lisada: niinimetatud “raud” 1 rublased 31 tk (iga aasta kohta üks välja arvatud 1962. ja 1963. aasta, kui seda münti ei ilmunud, aga 1991. aastal oli neid 2 tükki, üks Moskva teine Leningradi rahapajast).
Näete milline kogus münte on ainult nikli sulamist lisaks 14 hõbe 5-rublast ja 14 hõbe 10 rublast 6 kuld 100 rublast ning 5 münti plaatinast 150 rublast olid vermitud Moskva OM korraldamiseks. Nende olümpiamüntide hulgas on ka Tallinnas purjeregatti tähistav 5 rublane hõbemünt.
Hiljem vermiti taolisi meenemünte veel 1988. aastal seoses Venemaale ristiusu 1 aasta juubeliga ja ühtse Vene riigi loomisest neis mündiseeriates on hõbedast 3 rublased, pallaadiumist 25 rublased kullast 50-ja 100-rublased ning plaatinast 150-rublased. Nimetatud mündid on toodud tabelites ilmumise järgi.
Järgneb...
