Küsitlustulemuste kohaselt on kohalik identiteet tugev ning fi ktiivsesse elukohta end naljalt sisse ei kirjutata. Uuringust selgus, et enamus vastajatest_ (90%) on ennast ka oma tegelikus elukohas elanikeregistrisse kandnud_- massilist Tallinna elanikuks hakkamist sealsete hüvede ja teenuste tarbeks siinkohal ei selgunud. See kümnendik, kelle tegelik ja registreeritud elukoht kokku ei langenud, tõi põhjusena enamasti välja ajapuuduse_ - sissekirjutus on küll plaanis, aga pole veel jõudnud.

Üheks põhjuseks, miks oma elukohta kergekäeliselt ümber vormistama ei kiputa, võib kindlasti olla tugev kogukonnatunne.

Uuringust selguski, et siinsed inimesed tunnevadki end vastavalt elukohale eelkõige kas Saue valla, Saue linna või oma koduküla elanikuna. Neid, kes end üldisemalt eestlaseks või eurooplaseks pidasid, oli vähe.

Liikumist on palju, nii tööle kui teenuseid tarbima, seepärast oodatakse paremaid transpordiühendusi. Küsitlustulemused kinnitasid, et tööl käiakse Laagri-Saue piirkonnast enamasti Tallinnas (58% vastajatest). Kõige rohkem oli Tallinnas töötajaid Koidu ja Alliku külades (vastavalt 84 ja 80%), oma kodukohas töötajate osakaal oli kõige suurem Saue linnas (35%). Teenuste tarbimiskohtade lõikes oli pilt mitmekesisem ja mitte nii Tallinna-keskne.

Näiteks avalikke teenuseid - kool, lasteaed, raamatukogu ja sportimisvõimalused  - tarbitakse enamasti kodu lähedal Laagris ja Sauel ning ollakse sellega üldiselt ka väga rahul, eriti just koolidega. Ka poes ja apteegis käiakse enamasti (70% vastajatest) kodukandis, Tallinnas poodlemist tunnistas ligi viiendik. Küll aga eelistatakse Tallinnat, kui asja on ilusalongi, restorani, kirikusse või kalmistule. Ainus teenuseliik, mille osas küsitlustulemused piirkonna inimeste rahulolematust peegeldasid, oli ühistransport - selgus, et rahulolematuid on pea kolmandik. Küllap on see ka põhjuseks, et valdav enamus (70%) kasutab täna liikumiseks isiklikku autot, bussikasutajaid oli 18% ning rongisõitjaid vaid 7% küsitletutest.

Linnade-valdade ühinemist ootavad pea pooled, kuid paljud vajavad seisukohavõtmiseks lisainfot. Enamasti ollakse siinkandis kavandatavate omavalitsuste ühendamiskavatsustega kursis (63%) ning kogu piirkonnas on ühinemiste pooldajaid (49%) rohkem kui suisa vastaseid (20%).

Siin aga paistsid silma suured piirkondlikud erinevused, näiteks Saue linna elanikest on pooldaval seisukohal 33% ning vastu 38% vastanutest. Laagri alevikus ja külades on pilt teine, seal on pooldajaid märksa enam - toetajate osakaal küündib kolme neljandikuni. Tulemustest paistis silma, et ühinemise idee üle ei ole palju mõelda jõutud ning seisukoht puudub suhteliselt paljudel inimestel, välja toodi ka täiendava info vajadust.

VEEBIKÜSITLUS
Arvamusuuringu käigus küsitletavad inimesed leidis Turu-Uuringute AS juhuvalimi alusel, kuid usutavasti on veel inimesi, kes soovivad neil teemadel sõna sekka öelda.
Selleks puhuks avalikustab Saue Vallavalitsus oma kodulehel www.sauevald.ee 8.-25. maini samasisulise veebiküsitluse, mille kaudu saavad arvamust avaldada kõik soovijad.

Vallavanem Andres Laisk
 Uuringust saadud informatsioon üks paljudest sisenditest kavandatavasse ühinemisprotsessi. Püüame arvestada vajadusega inimesi täiendavalt informeerida protsessi sisust ja sellest, kuidas see igale üksikinimesele kasulik võiks olla. Samas võimaldab suurem ja tugevam omavalitsus mitmeid teenuseid paremini korraldada ja just ühistransport on näiteks üks selline teenus, millele saab tulevikus enam tähelepanu pöörata.