Rahvusvähemuste kaleidoskoop

Kaasaegse Eesti üheks valulapseks on rahvustevahelise suhtlemise küsimus. Statistika järgi u 120 erinevat rahvusgruppi – kes nad on – Eesti rahvusvähemused? Milline on nende roll meie elus?

Võrdluseks meenutan lapsepõlve mänguasja, kaleidoskoopi, milles torusse paigutatud peeglite taga on erivärvilised klaasikillud. Toru keerutades nende killukeste asend muutub moodustades vahel iseäralikke mustreid, vahel lau­sa võlumaailma, ja tekitab meelehärmi, kui pisemgi liigutus selle teistsuguseks muudab. Aga kui klaaskillud oleksid kõik ühte tooni, siis värvilist ornamenti ei tekiks. Piltlikult võib nii öelda ka Eestis elavate rahvuste kohta.

Möödunud sajandi 80-90ndatel hakkasid tekkima rahvuslikud kultuuriselt­sid – esmalt arglikult, hiljem märksa aktiivsemalt. Hakkas laabuma mingisugu­negi koostöö riigi ja kohalike omavalitsustega. Seltside aktiivne tegevus muu­tus eesti ühiskonnas igapäevaseks, paraku esialgu „dekoratiivsel tasemel“. Kord aastas, septembris, toimub rahvusvähemuste päev. Suveilma ära kasutades ku­ni sügiskülmade saabumiseni saavad kunstikollektiivid kasutada välilavasid, et pakkuda linlastele ja Tallinna külalistele oma loomingut, siis aga varjuvad tal­vekorteritesse, kus nad on leidnud endale ulualuse.

Kõige sagedamini meenuvad rahvuslikud seltsid siis, kui on vaja demonst­reerida näilist heaolu või keegi soovib näha midagi eksootilist. Aga on ka palju sisulist tegevust – kogu Eestis ja Tallinnas toimetavad edukalt kultuuriseltside rahvaloomingu kollektiivid, mida juhatavad suurepärase eriharidusega inime­sed. Enamus kollektiive esineb professionaalsete ja huvitavate kavadega nii ko­du- kui välismaal, kõikides Tallinna kultuurikeskestes, kõige sagedamini Vene Kultuuri Keskuses. Mõneti on tahaplaanile jäänud suuruselt teine Tallinna lin­naosa Mustamäe, kus elab 64 tuhat elanikku, kellest peaaegu poole moodustab mitte eestikeelne elanikkond.

Kahe Mustamäelt valitud linnavoliniku, Igor Kravtšenko ja siinkirjutaja initsiatiivil on viimased paar aastat Kultuurikeskuses Kaja toimunud nö vene programmiga kontserdid. Külastajad on saanud näha vene, ukraina ning valge­vene laulu ja tantsu. Esinenud on aastatepikkuse loomingulise kogemusega las­te- ja noorteansamblid, Vene Filharmoonikute Ühingu suurepärased lauljad ja muusikud ning trio „Romanss“ pakkusid kuulajatele vene klassikat. Külastajad on Kaja saalis korduvalt esinejatega kaasa laulnud-tantsinud.

Me jätkame seda programmi kultuurikeskuses Kaja 5. veebruaril ja 5. märtsil järjekordsete esinejatega. Ma ei ütle täna esinejate nimesid, aga luban, et saab huvitav olema.

Me võime rääkida enda nukrast olukorrast või edusammudest, laulda koos ja isegi osaleda konkurssidel. Me kõik teame, et me ise moodustame rahvuskul­tuuri baasi just selle tarbimise ja väärtustamisega. Sellepärast: tulge, kuulake, vaadake ja hinnakem seda!

Kohtumiseni 5. veebruaril kell 14.00 ja ka 5. märtsil kultuurikeskuses Kaja (Ed. Vilde tee 118).