Rail Balticu Nõmmet läbiv trass jäeti esialgu kõrvale

 (5)

rööpad
RööpadFoto: Karin Kaljuläte

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustas 9. juunil Rail Balticu eelistatud trassikoridori, mis möödub idast ümber kavandatava Nabala looduskaitseala. Ülejäänud trassivalikud, teiste seas ka Männiku ja Liiva asumit läbiv 12A, jäävad esialgu kõrvale. Nõmme Sõnumid vestles sel puhul Liiva Külaseltsi juhatuse ja Nõmme halduskogu liikme Indrek Lubergiga, kes on aktiivselt võidelnud Nõmmet läbiva Rail Balticu trassi vastu.

Ministeerium valis välja Rail Balticu eelistatud trassikoridori, mis läheb Nõmmest mööda. Kuidas seda otsust kommenteerid? Kas on põhjust juba rõõmu tunda?

Täiel rinnal võime rõõmustada sügisel, kui valitakse välja lõplik trassialternatiiv. Senikaua, kui Nõmmet läbiv trassivariant 12A on lihtsalt «kõrvale tõstetud », hingan ma küll kergemalt, kuid naabreid p eole kutsuda oleks veidi ennatlik. Loodan väga, et inimesed, kes sel suvel näiteks Pedaja tänaval oma kodu remondivad, ei tee tühja tööd ja saavad ka aastate pärast sellessamas kodus rahulikku Nõmme elu nautida.

Kui reaalne on, et mingil põhjusel siiski esialgsete variantide juurde tagasi tullakse?

Vaadates, kuidas otsustati kõrvale jätta Tartut läbiv trass, ei saa minu arvates milleski kindel olla enne, kui lõplikud otsused on langetatud. Kõiksugu huvija lobigruppe on selle teemaga seoses mitu ning kes neist lõpuks peale jääb, on praegu vara öelda. Õnneks osutus Nõmmet läbiv trassialternatiiv ka kõige kulukamaks, nii et loodetavasti selle juurde tagasi ei tulda ning me võime selle halva unenäo sügisel unustada.

Kui mõttekaks Sa üldse seda projekti pead?

Ma ei ole logistikaspetsialist ega oska hinnata ühe või teise transpordiliigi tulevikuperspektiive. Soovitaks ka Rail Balticu projekti juhtgrupil tugineda vähem Aecomi uuringutele ja kuulata rohkem kohalikke spetsialiste. Olen igati nüüdisaegsete ja keskkonnasäästlike transpordilahenduste poolt, kuid ka minu seisukoht on, et eelistada oleks tulnud Tartut läbivat trassi ja sel juhul oleks võinud kasutada olemasolevat raudteekoridori. Ma näen Rail Balticu ainsa tasuva eesmärgina kaubavedu ja selleks ei oleks vaja rajada nii suuri kiirusi võimaldavat taristut. 160 km/h sõitev rong oleks täiesti piisav nii kaubaveoks kui ka reisijateveoks Tallinna ja Tartu vahel ning sellisel juhul puuduks ka vajadus kõiksugu turvatarade ja ökoduktide järele.

Loe veel

Liiva Külaselts on Rail Balticu Nõmmet läbiva trassivariandi vastu aktiivselt võidelnud. Mida selle nimel täpsemalt tehtud on?

Rail Balticut puudutav info jõudis Liiva Külaseltsini tänu Anne Allikule – aktiivsele seltsiliikmele, kes avastas tagantjärele, et Rail Balticu ainus Tallinna puudutav avalik arutelu toimus 1. oktoobril 2013. Nagu hiljem selgus, oli avalikkust sellest teavitatud Rail Balticu kodulehel, maakonnalehes Harju Elu ja Harjumaa nädalalehes Sõnumitooja. Ehk otsesõnu – Tallinna inimesi ei oldud Tallinna puudutavast avalikust arutelust teavitatud.

Töötasime koos proua Allikuga läbi kõik internetis saadaolevad materjalid ning saatsime 20. oktoobril 2013 Harju maavanemale Liiva Külaseltsi poolt vastavasisulise selgitustaotluse. Anne
Allik omakorda saatis järelepärimise Nõmme linnaosa valitsusele ning selgus, et ka linnaosavalitsusel puudus igasugune info planeeritava Nõmmet läbiva trassivariandi kohta.

Kas osaliselt või täielikult oli nende pöördumiste tulemuseks 15. novembril 2013 Nõmmel läbi viidud Rail Balticu avalik arutelu. Pakkusin seal välja trassialternatiivi, mis ei läbiks Liival ja Männikul tiheasustusalasid ja ületaks Viljandi maantee kaugemal praegusest raudteeülesõidukohast. Paraku lükati see hiljem tagasi, kuna kurvi raadiusteks ei leitud piisavalt ruumi ning väljapakutud trass oleks läbinud näiteks kõre elupaika.

Järgmisena koostasime avalduse Harju maavanemale, milles kinnitasime, et Nõmme seltsid ja vabaühendused ei toeta trassivarianti 12A. Sellele kirjutasid lisaks Liiva Külaseltsile alla ka Möldre Tee Seltsi, ühenduse Loov Nõmme, Nõmme Tee Seltsi, Nõmme Heakorra Seltsi, Rahva Raadio Seltsi ja Nõmme Lastekaitse Liidu esindajad. Nõmme halduskogu liikmena koostasin analoogse avalduse ka Nõmme halduskogu poolt, mida halduskogu ühehäälselt toetas. Nõmme halduskogu avaldusega liitus ka Nõmme linnaosa valitsus. Vahepeal oli ka Tallinna linnavalitsus oma tauniva seisukoha trassialternatiiv 12A kohta avalikult välja öelnud ja see kõik kokku pidi andma Rail Balticu juhtgrupile selge ja jõulise sõnumi, et Tallinna linna ja Nõmmet läbiv uus raudteekoridor ei ole kohalikele elanikele ja omavalitsusele vastuvõetav.

Meie töö ei piirdunud vaid mõne kirja koostamisega. See oli tegelikult palju mahukam, hõlmates lisaks kõiksugu aruteludel ja koosolekutel osalemist, esitlusi ja ettekandeid erinevatel üritustel ning ka lihtsalt vestlusi ja nõupidamisi paljude inimestega.


Kommentaar:

Tiit Terik
Nõmme linnaosa vanem

Tallinnas on aastaid räägitud vajadusest vähendada raudteevedudega kaasnevaid linnasiseseid riske ja otsitud selleks võimalusi. Seetõttu olen kogu aeg rõhutanud, et Rail Balticu trassialternatiivide valikul tuleks eelistada trassivariante, mis suunduvad Muugale ja Ülemistele ida poolt Ülemiste järve, mitte läbi Männiku ja Liiva asumi.

Toetan küll kiirrongiühenduse rajamise ideed, mis on nii riigi kui Tallinna linna tuleviku seisukohalt oluline, kuid nõmmelaste elukeskkond ei tohiks seeläbi kannatada. Ja kas Rail Baltic on selleks õigeim variant? Tundub, et senises retoorikas on rohkem rõhutud sellele, et soovi korral võiks rongiga näiteks Varssavisse kohvikusse minna.

Rail Balticut soovitakse aga rajada eelkõige kaubavedudeks, reisirongiliiklus on kavandatavaid mahtusid vaadates teisejärguline. Reisijad saavad Kesk-Euroopasse kiiremini ja mugavamalt siiski lennukiga, kusjuures piletihind jääks umbes samasse suurusjärku.

Ma ei toeta linnaosavanemana seda, kui sõna otseses mõttes soovitakse sõita veduriga läbi nõmmelaste kodude, samuti pole vastuvõetav täiendavate kaubavedude, mida praegugi on elanike jaoks häirivalt palju, suunamine läbi elurajoonide. Tunnustan Liiva Külaseltsi tegevust ning loodan, et Nõmme elanike arvamust arvestatakse ja esialgsete variantide juurde tagasi ei tulda.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat taaskasutamisest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare