On tänasel päeval ettevõtja ja kuulub erinevate ettevõtete ja organisatsioonide nõukogudesse, mis tegelevad igapäevaselt Eesti riigi majanduse ja ühiskonna arenguga.

Raivo Varet tuntakse visionäärina, kelle arvamus ja mõtted on olulised igale organisatsioonile, kus ta kaasa lööb.

Kaua olete Viimsis elanud, kuidas leidsite tee Viimsisse?

Vanemad leidsid suvekodu krundi Viimsisse 1973. aastal. Sel hetkel elasime Moskvas ja vanematel oli plaan kolida tagasi Eestisse. Olles maalt pärit, oli vanemate kindel soov soetada ühtlasi ka suvekodu, et suviti linnast eemale saada. Ühe sõbra soovitusel leitigi mereäärne saunakökatsiga krunt Tammneemest ning järgnevad 10 aastat veetsin suved nö maal Tammneemes. 80ndate keskpaigast elasin juba tihedamini Viimsis, aastate jookusul laiendasime oma elukohta ning 2004. aastal kolisime Viimsisse juba aastaringselt elama. Ja siis, kui mu vanemad vajasid juba pidevat professionaalset hoolt ja ravi, asusid nad suurepärasesse Rannapere Pansionaati, kus isa sai kahjuks olla vaid pool aastat, aga kus mu äsja lahkunud ema veetis oma eluõhtu viimased kuus aastat.

Tammneeme on vana kaluriküla, kuhu paljud inimesed on tulnud pärijate kaudu. Tammneeme kaluriartellist sai alguse Kirovi Kalurikolhoos.

Tammneeme rand oli kalurite rand ja tänaseni on säilinud ka faarvaater kaluripaatide jaoks. Vanasti olid olemas nii kuurid kui kala vastuvõtupunkt.

Kuidas Viimsis oma vaba aega veedate (üksi/koos perega)?

Tänasel päeval elame abikaasaga kahekesi ja meil on kaks suurt koera.

Peamiselt jalutamegi koos koertega oma küla ümbruskonnas. Abikaasa küll rohkem, mina iga päev ei jõua. Kui suvel on aega, siis käime ka kohalikel suvistel sündmustel. Palju veedame aega lastelastega, käime nendega talvel jää peal ja metsas jalutamas. Tihti sõidan ka rattaga - olen Viimsi risti põiki läbi sõitnud, nii metsa- kui kergliiklusteed.

Mis on Teie meelest Viimsis hästi ja mida võiks paremaks muuta?

Üks mure on loomulikult see, et Viimsi on praktiliselt sadamatu, samas oleme mereäärne vald. Vallajuhtidega, Tammneeme külaseltsi sadamahuviliste palvel toimunud esimene kokkusaamine koos teiste merendusaktivistidega eelmisel sügisel pani loodetavasti aluse Viimsi väikesadamate tulevikule. Usun, et teostub ka meie küla sadamaprojekt.

Viimsi eripära on selles, et Viimsis on kaks asja korraga - nii linnalik keskkond kui ka päris ehtne looduslähedane maakoht. Nii on Haabneeme alevik klassikalises mõttes linlik asum. Samas on enamik teisi külasid eramute kogumid, kus mets või meri on lausa käeulatuses. Seega kokku on väga palju sarnasust Helsingi rohelise eeslinna Espooga.

Vahe põhjanaabritega on vaid selles, et Viimsis on praktiliselt olematu ettevõtluskeskkond - on küll väikefirmasid ja tootmispindu, kuid puuduvad suuremate firmade peakontorid ja rendipinnad nn valgekraelistele äridele. Samas tuleks arvestada seda, et tulevik toob kindlasti kaasa ettevõtete kolimise pealinnast eeslinnadesse, kuna pealinna igapäevaelu (parkimine, rendihinnad) aja jooksul kallineb veelgi. Viimsis on kindlasti mitmeid ettevõtete juhte, kes hea ettevõtluskeskkonna olemasolul oma kontorid töötajate kodule lähemale sooviksid kolida. Samas täieneks siis kohe ka teenindussektor. Kahju, et omavalitsustel Eestis ei ole huvi eraettevõtluskeskkonda arendada, kuna hetkel ettevõtluse arendamine omavalitsusele finantsilisi vahendeid otseselt praktiliselt sisse ei too, kui mõningane üritustekeskne sponsorsuhe välja arvata. Samas sobiks valgekraeline ettevõtluskeskkond Viimsile ideaalselt ja see võiks olla Viimsi tuleviku prioriteet.

Viimsist peaks arenema kodukoht, kus saab naudinguga nii tööd teha, koolis käia, looduses viibida kui ka kodus olla. Espoo on Viimsi jaoks hea eeskuju. Viimsil on kõik eeldused olemas, et kujuneda Espoo taoliseks loodussõbralikuks mugava elukeskkonnaga pealinna satelliitasumiks.

Kurvaks teeb veel see, et omavalitsus on lubanud siia vaid odavpoodide ketid (kes tegelikult hinda oskavad küsida küll), arvestamata seda, et Viimsi on Eesti kõige rikkam ja suurima maksujõulise elanikkonnaga vald. Mingil hetkel juurdetulijate võimalused kahanevad ja väheneb tõenäosus, et kvaliteetpoed siia üldse soovivad tulla.

Kindlasti on Viimsi üks murekoht külades mõnede peremeeste soovil päevad läbi lahtiselt jooksvad koerad, kes on ohtlikud nii teistele elanikele, eelkõige lastele, kui ka koduloomadele. Samuti häirivad nad vaikust. Omavalitsusel tuleks siin kindlasti sekkuda ja olukorrale lahendus leida.

Kas turismi valdkonna arendamine võiks olla üks Viimsi tuleviku prioriteete?

Jah, Viimsi on kindlasti loodus- ja mereturismi nišitoode ja selles võtmes on turismi arendamine Viimsi jaoks hea võimalus. Massturism Viimsisse ei sobi ja pole ka võimalik seda siin arendada. Samas ei ole Eestis praktiliselt üldse selliseid kohti, kus Viimsile omane klaster juba olemas on. Meil on siin nii saared, muuseumid, unikaalsed ajaloolised objektid kui looduskeskkond, samas oleme otse pealinna külje all. Suur osa nišiturismi teenindussfäärist teenindaks igapäevaselt ka kohalikku elanikku, mis ainult rikastaks ja täiendaks meie elukeskkonda. Samas selle valdkonna edu üks eeldusi on kindlasti väikesadamate tekkimine Viimsisse ja valla saarte turismiobjektide areng. Mereturismi kasvatamise programmi tuleks kindlasti käsitleda maakonnaülesena, et maksimaalselt tulemuslikult kindlustada mereturismi areng piki kogu Eesti lääne- ja põhjarannikut.

Kas olete midagi huvitavat Viimsis enda jaoks leidnud (huvitav koht looduses, mõni restoran, sündmus, kontsert või muu vabaaja veetmise võimalus)?

Ahhaa-efekt tekib üldiselt sellest, kui tuled esimest korda kusagile ja siis üllatud. Olen elanud Viimsis juba kaua ja ümbruskond on väga tuttav. Samas, külarestoran Roots on ennast hästi positsioneerinud - head toidud, mõnus atmosfäär. Kindlasti on meie looduskeskkond nähtus omaette. Metsloomi näeb väga tihti, või vähemalt jälgi nendest. Talviti käivad meil Tammneeme metsas kitsed ja vahel põdradki, tihti kohtab ka rebaseid. Siinkohal tuleks inimestele südamele panna, et rebased ei ole kindlasti loomad, keda koduselt toita.

Teie suhe merega, palju merega enne suhtlesite ja palju nüüd (mis merelisi tegevusi teete ja mida tulevikus tahaksite teha)?

Tänasel päeval üritame koos külaseltsi ja vallaga taastada hobisadamat ning leida võimalusi rahastusallikateks.

Hetkel mul oma paati ei ole, kuid kui sadam saab reaalsuseks, siis soetan kindlasti ka isikliku paadi. Meri mulle meeldib ja sõpradega merel ikka käime. Kunagi, kui ma Viimsisse kolisin, oli mu kindel huvi püüda kala, nagu sai ka 70-80ndatel suvitades kõvasti tehtud. Tänaseks enam kala siinse ranniku ääres palju ei ole ja kalapüüdmise soov kipub seetõttu kaduma. Kui kalal käin, siis tuleb minna ikka Ahvenamaale või siis saartele. Samas teavad neid kohti paljud ja siis kaob mõneti ka kalal käimise võlu.

Kas veedate aega ka Viimsi suurematel saartel (Prangli, Naissaar, Keri, Aksi)? Mida huvitavat olete enda jaoks nendel retkedel avastanud?

Möödunud aastal käisime abikaasaga ratastega Pranglit avastamas. Ühe päeva jaoks oli vaatamisväärsusi küll. Ööseks me ei jäänud.

Olen käinud korra ka Keril. Keri tuletorn on kindlasti merendusinimeste jaoks vaatamisväärsus omaette.

Naissaarel olen käinud mitmeid kordi ja seal on kindlasti huvitavaid sündmusi ja asukohti, mida külastada aina uuesti ja uuesti.

Meie saared ongi mereturismi jaoks ideaalne koht. Saab sõita ühelt saarelt teisele ja koguda meeleolukaid elamusi.

Jutustage palun üks huvitav seik või sündmus oma elust, mis seondub Viimsiga.

1973. aasta kevadel, kui käis meie suvilakrundi ostmine ja tulime vanematega seda kohta uurima, vaatasin 15aastase teismelisena auto aknast välja ja nägin heinamaad, kus lehmad sõid rohtu, maa oli künklik ja kusagil eemal paistis väike saun.

Tulin autost välja ja teatasin vanematele, et siia ma küll eales oma jalga ei tõsta. Sõna-sõnalt... Täna 40 aastat hiljem elan siiski just siin, Viimsis.

Viimsi nö apiil algab pärast 30. eluaastat ja on üldiselt perega seonduv.

Üksikule inimesele ja noorele (vanuses 15-29 eluaastat) ei paku Viimsi kahjuks (veel?) nii palju põnevat.

11. mail peab Viimsi vald oma asutamise 94. aastapäeva. Millisena näete Viimsit 30-50 aasta pärast?

See päev on ka minu väike juubelipäev. Kuigi ma ei pruugi seda siis enam oma silmaga näha, kujutan Viimsit ette mõnusa, eelkõige eramute ja madaltiheda asustusega piirkonnana, kus on ka mõned ärihoonete kompleksid edukatele firmadele, kelle paljud töötajad elavad samuti Viimsis. See on suurepärase kommunaal-, haridus-, kaubandus- ja sotsiaalse infrastruktuuriga jõukas Tallinna satelliitasum, kus samas on tugevad looduslähedus ja merele avatus. Valla saared ja arvukad väikesadamad valla rannikukülades on nii vallaelanike kui mereturistide paatidest tulvil. Vallas kihab elav kultuuri- ja spordielu. Viimsi on mõnus elu- või külastuspaik igaühele.

Kuidas tutvustate Viimsit oma sõpradele? Mida näitate, kuhu neid viite?

Kuna olen ise ajaloohuviline, siis pigem jutustan sõpradele Viimsi ajalugu. Väliskülalisi olen viinud ka ekskursioonile meie Vabaõhumuuseumisse ja näidanud Viimsi ümbruskonna loodust.

Kuna mu kodu asub otse mere ääres, siis sealt avanev vaade iseenesest ütleb külalistele ja mulle endalegi väga palju - koht, mis räägib juba iseenesest.