Rannarahva Festival tutvustas tänapäevast randlust

Suvi on peaaegu möödas. Möödas on ka sellesuvine Rannarahva Festival, mis tõestas taas, et rannarahva koduvallas Viimsis osatakse merekultuurist lugu pidada ning vanu häid traditsioone au sees hoida.

Ajalooline Kingu rannatalu Viimsi Vabaõhumuuseumis, mis juba mitmendat aastat üheks suviseks nädalalõpuks elule äratatakse ning sel ajal külarahva töödest ja tegemistest kihab, võõrustab suvelõpu külalisi ja sündmusi ning teeb vaikselt juba ettevalmistusi talviseks hooajaks ja järgmise aasta festivaliks.

Miks meil on neid aegade hämarusest pärit rannarahva kombeid ja töövõtteid tänapäeval veel vaja inimesteni tuua? Aga sellepärast, et see kõik toimibki täna nii nagu 100 aastat tagasi. Meil on vaid moodsamad riistad ja kiiremad paadid ning meri pakub lisaks leivale ka meelelahutust.

Meritsi saabujaid tervitavad seitsme Eesti tuletorni puust koopiad.

Rannarahva Festivali idee ongi populariseerida kaasaegset randlust, näidata seda, mismoodi toimivad vanad töövõtted ja traditsioonid tänapäeval ning kuidas kaasaegne randlane ehk mere lähedal elav inimene oma suhet merega tugevdada võiks.

Hakates näiteks tegelema paadiehitusega, veespordiga, harrastuskalapüügiga või õppides õigesti kala fileerima - neid võimalusi on mõõtmatult palju. Tänapäeval ei ole randlane arhailiste kaluririietega takune tüüp, mõrd käevangus ja kalavõrk kotis. Tuleb tõdeda, et seda selgitada on olnud siiani meie kõige keerulisem ülesanne. Millegipärast inimesed just sellist pilti randlasest ette kujutavad.

Paadiehitus on taas ausse tõusnud.

Meri meelelahutuse allika ja puhkehetkede veetmise paigana on tänapäeval palju aktuaalsem teema kui kunagi varem.

Sestap korraldame juba teist aastat paatide paraadi Tallinna lahel, mis kulgeb Tallinnast Viimsisse, läbides sadamaid ja tuues neisse argipäevast erinevat lõbu ja melu. Sümboolne algus suures Tallinna Vanasadama Jahisadamas keset pealinna ja samavõrra sümboolne lõpp Viimsi kalurikülas, kus pole randumiseks enam lautritki, rääkimata kaist, seavad raamid müstilisele teekonnale, mida teelolijad paraadi käigus läbivad. Seekord olid läbivaks teemaks meremärgid ja tuletornid, neist viimaseid jääb aastateks meenutama tuletornide allee Viimsi Vabaõhumuuseumis.

Küllap jõuab kätte ükskord ka see päev, mil Viimsi Vabaõhumuuseumis on igapäevaselt, mitte kord aastas võimalik rannarahva tegemistel silm peal hoida ja neis kaasagi lüüa. Rannarahva Muuseum selle nimel pingutab. Igatahes.