Rannu vallas vahetub jäätmevedaja

Puhja ja Rannu vallad korraldasid riigihanke soodsaima hinnaga se­gaolmejäätmete vedaja leidmiseks.

Hankel osalenud ettevõtetest esitas soodsaima pakkumise Eesti Kesk­konnateenused AS, kellele omistati nimetatud piirkonnas kolmeks aas­taks segaolmejäätmete veo ainuõigus alates käesoleva aasta 1. maist. Alates ainuõiguse alguskuupäevast muutu­vad kõik teised korraldatud jäätme­veoga hõlmatud teenustega seotud lepingud antud piirkonnas kehtetuks ja jäätmevaldajal puudub õigus anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle muule jäätmekäitlejale või vedada neid ise.

Järgnevalt püüamegi veidi valgust tuua sellesse, mida korraldatud jäät­mevedu endast kujutab ja millised on olulisemad tingimused, mida jäätme­valdajal tuleks teada.

Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus tuleneb jäätmeseaduse § 69 lõikest 1. Jäätmevaldaja loetakse lii­tunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkon­nas. Jäätmevaldaja on kohustatud üle andma oma kinnistul tekkinud kor­raldatud jäätmeveoga hõlmatud jäät­med (antud juhul segaolmejäätmed ja paberijäätmed) üksnes jäätmeve­dajale, kellele on antud veopiirkon­nas korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioon.

Korraldatud olmejäätmete veo põhi­eesmärkideks on hoida keskkonda ning hõlmata jäätmekäitlusesse kõik jäätmetekitajad. Eesmärk saavuta­takse regulaarse jäätmeveoga, mis­tõttu on kehtestatud minimaalsed jäätmeveosagedused: tiheasustusalal (Rannu ja Kureküla alevikus) tuleb jäätmeid vedada vähemalt kord nelja, hajaasustusalal vähemalt kord kahe­teistkümne nädala tagant. Jäätmeve­ost saab mõjuva põhjuse olemasolul vabastada üksnes kohalik omava­litsus, kellele tuleb esitada vastav avaldus.

Lepingute sõlmimine

Eesti Keskkonnateenused AS saadab enne korraldatud jäätmeveo algust kõigile jäätmeveoga liidetud jäätme­valdajatele eeltäidetud veolepingud vastavalt andmetele, mis on edas­tatud vedajale jäätmevaldajate re­gistriga kohaliku omavalitsuse poolt. Tõrgeteta teenuse osutamiseks on vajalik allkirjastada uus jäätmeveole­ping. Lepingusse märkida oma kon­taktandmed, mille kaudu on vedajal võimalik probleemide ilmnemisel kliendiga kiirelt ühendust võtta, sa­lasõna, millega on kliendil telefoni teel võimalik teha lepingus muuda­tusi, näiteks tellida lisavedu, muuta kontaktandmeid. Eeltäidetud lepin­gus kajastatud tingimuste sobivu­se korral pole tarvis teha muud, kui lepingu üks eksemplar allkirjastada ning see meile tagasi saata. Jäätme­valdajad, kes soovivad eeltäidetud le­pinguga pakutust erinevaid tingimu­si (erinev konteineri maht (suurus), veosagedus või konteineri laenutuse või ostusoov), tuleb teha lepingus kä­sitsi parandus ja postitada parandus­tega leping.

Kindlasti tuleks meeles pidada seda, et lepingule reageerimata jätmine ei vabasta jäätmeveost. Juhul kui jäät­mevaldaja ei ela või ei tegutse kor­raldatud jäätmeveopiirkonnas asuval kinnistul ja seetõttu ei teki kinnistul jäätmeid, on jäätmevaldajal õigus taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist, kohalikult omavalitsuselt, saates omavalitsuse­le vastavasisulise kirjaliku avalduse. Vastasel juhul jääb kinnistu jäätme­veoga liidetuks ja jäätmevaldaja võib mõne aja pärast ebameeldiva üllatus­ena avastada postkastist tühisõiduar­ve. Seetõttu on oluline juba enne kor­raldatud jäätmeveo algust need asjad korda ajada, teavitades asjaoludest nii jäätmevedajat kui ka kohalikku omavalitsust.

Kui jäätmevaldaja ei ole aprilli kesk­paigaks mingil põhjusel jäätmeveole­pingut kätte saanud, tasub võimalike segaduste vältimiseks jäätmevedaja­ga ühendust võtta.

Veosagedus ja jäätmemahutid

AS Eesti Keskkonnateenused veab kõikidelt jäätmevaldajatelt jäätmeid regulaarselt (graafiku alusel) - vaja­dusel on võimalik tellida lisavedu. Lisaks on kehtivate õigusaktide koha­selt kohustatud kõik jäätmevaldajad omama jäätmemahutit. Jäätmete ko­gumiseks kasutatava jäätmemahuti puudumisel saab soovi korral sobiva mahuti laenutada või osta AS-lt Eesti Keskkonnateenused - vastavast soo­vist palume meid eelnevalt kindlasti kirjalikult teavitada.

Juhul, kui täna rendite konteinerit Jõ­geva Elamu AS-lt, siis ei pea lepingu lõppemisega seonduvalt tagastama renditavat konteinerit Jõgeva Elamu AS-le. AS Eesti Keskkonnateenused võtab korraldatud jäätmeveopiirkon­nas alates 01.05.2014 üle kõik Jõgeva Elamu AS-i omandis olevad kontei­nerid ning jätkab uute sõlmitavate jäätmeveo lepingute kohaselt kontei­nerite haldamist ja rentimist.

Jäätmete kogumiseks tuleb jäätme­valdajal kasutada nõuetele vastavaid kaanega varustatud jäätmemahuteid, mida on võimalik tühjendada tõste­mehhanismi abil jäätmeid kokkupres­sivasse jäätmeveokisse. Standardsete jäätmemahutite nõue tuleneb tühjen­damisel kasutatavast vabapuistemee­todist, mille käigus haagitakse kon­teiner jäätmeveoki tõstemehhanismi külge. Eelmainitud meetodil tühjen­dades ei kuku nõu masina pressi ega purune konteineri koputamisel telje vastu.

Vastavalt Rannu valla jäätmehooldu­seeskirjadele võib jäätmete kogumi­seks kasutada 1) plastist ja kaanega varustatud käsitsi teisaldatavaid 80 kuni 1100 liitriseid ratastel kogumis­mahuteid; 2) metallist ja kaanega va­rustatud 1,5 m3 kuni 4,5m3 ratasteta kogumismahuteid; 3) lepingu sõlmi­misel segaolmejäätmete kogumiseks jäätmevedaja poolt tarnitavad kuni 50 liitriseid jäätmekotte, kuhu tohib panna maksimaalselt 10 kg olmejäät­meid.

Tegelikkuses on kasutusel mitmesu­gused käsitsi valmistatud ja vanaae­gsed metallmahutid, mida on võima­lik tühjendada ainult käsitsi. Nõue­tekohane on konteiner, mis vastab ettenähtud kindlatele minimaalsete­le mõõtudele ning mille ees ülemine äär on umbes 5 cm kõrgune. Võttes arvesse töötajate ohutust, tühjendab Eesti Keskkonnateenused AS ainult standardile vastavaid mahuteid. Täpsemat informatsiooni jäätmema­huti parameetrite kohta saab Eesti Keskkonnateenused AS-i klienditee­nindusest aadressil Tähe 108 Tartu, klienditelefonilt 1919 või kodulehelt www.keskkonnateenused.ee.

Konteinerit soetades tuleks tähele­panu pöörata muuhulgas ka mahuti valmistusplastile, mis peaks vas­tu talvekülmadele ja UV-kiirgusele. Kindlasti ei sobi siseruumides kasu­tamiseks mõeldud konteinerid. Soo­vitatav on kasutada tuntud tootjate (SULO, OTTO) konteinereid. Kõige kindlam on soetada või rentida kon­teiner otse jäätmevedajalt.

Konteineri paiknemine ja juurde­pääs

Kogumisvahend tuleb tühjenduspä­eval paigutada mitte kaugemale kui 10 m jäätmeveoki võimalikust pea­tumiskohast. Sõidutee laiuseks peab olema 3,5 meetrit ja kõrguseks 4 meet­rit. 600-liitrised ja suuremad mahu­tid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paik­nevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juur­depääs konteineri tühjendusküljelt. Mahuti transportimist kaugemalt kui 10 m jäätmeveokini ja lukustamata värava või tõkkepuu käsitsi avamist on võimalik tellida tasulise lisateenu­sena, juhul kui jäätmevaldaja soovib kasutada mugavusteenust.

Kui graafikujärgsel jäätmeveopäeval ei ole korraldatud jäätmeveoga lii­detud kinnistul konteinerit nähtaval või kättesaadavas kohas, fikseerib teenindav meeskond tühisõidu, mille kohta esitatakse jäätmevaldajale hil­jem arve.

Talveperioodil ja kevadel teede lagu­nemise ajal võib tulla ette olukordi, kus kinnistule juurdepääs on raske­veokile raskendatud või võimatu. As­jatute tühisõitude vältimiseks palub Eesti Keskkonnateenused AS neid kindlasti enne veopäeva teavitada, kui teeolud ei võimalda kinnistule juurdepääs.

Kogumispunktid Rannu vallas

Hajaasustuse üksikelamute jäätme­valdajatel on soovi korral õigus telli­da oma kinnistule segaolmejäätmete ja paberi ning kartongi jäätmete ma­huti või kasutada kogumispunkti.

Ettemakstud jäätmekoti teenus

Eesti Keskkonnateenused AS pakub oma klientidele, kelle kinnistule juur­depääs on seoses kehvade teeoludega raskendatud või võimatu, lahendust ettemakstud jäätmekotiteenuse näol. Korraga müüakse kliendile aasta tüh­jenduskordade arv jäätmekotte. Ette­makstud jäätmekoti kasutajad sõlmi­vad AS-ga Eesti Keskkonnateenused tavapärase jäätmeveoteenuse osuta­mise lepingu lisa, milles märgitakse konteineri liigiks ettemakstud jäät­mekott, lepitakse kokku kottide arv, üleandmise koht ja veograafik. Jäät­mevaldaja viib ettemakstud jäätme­koti lähimasse jäätmete üleandmis­kohta, mis on märgitud ka lepingu lisas. Jäätmekoti üleandmiseks tuleks jäätmevaldajal kotile kirjutada oma lepingu number või kinnistu nimi.

Tegu on 140-liitrise punast värvi koti­ga, mis on märgistatud vastavate kir­jadega. Erinevus tavalise jäätmekoti lepinguga võrreldes seisneb selles, teenuse hind sisaldab nii jäätmeveo kui ka koti hinda. Teenuse eest tasu­takse ette, mistõttu arvet sellele ei järgne. Ühe ettemakstud koti hind koos käibemaksuga on 0,32€. Li­sandub 140 liitrise mahuti veohind konkreetses piirkonnas.

Ühismahutite kasutamine

Jäätmevaldajad, kes soovivad kasuta­da ühismahutit, peavad sõlmima sel­lekohase ühiskokkuleppe omavahel ja määravad ühe lepingu poole, kes vastutab ühismahuti kasutamise eest. AS Eesti Keskkonnateenused kliendi­teenindusest (e-post tartu@keskkon­nateenused.ee, faks 738 6711, telefon 1919, 738 67 00).

Lisaks toimub 23. mai 2014 kella 12.00 kuni 18.00 Rannu Rahvama­jas korraldatud jäätmeveo infopäev. Infopäevadel on võimalik tagastada vedajale jäätmeveo leping ja esita­da täpsustavaid küsimusi jäätmeveo kohta.

Meeldivat koostööd soovides AS Eesti Keskkonnateenused