Rannulased käisid Hansapäevadel
Pärimusrühmale Liisu oli enne teada, et selline esinemine tuleb ja siis paar päeva enne etteastet viimasel proovil kerkis küsimus, kas me üldse läheme, sest kuumus tekitas teatavat kõhedust – kas me ikka peame vastu? Aga nagu ikka, vaidlustes sünnib tõde ja lõppsõna oli – teeme ära! Ja väga hull ei olnudki, sel päeval oli veidi jahedam ja pealegi oli esinemispaigas võimalik end peita ajutiselt puude varju. Esinemispaik oli aga Tartus Raekoja taga nn. Pirogovi platsil, kus tavapäevadel tudengid õlut kulistavad. See plats oli eraldatud Tartu maakonnale, kus siis iga vald pidi näitama, millega ta silma paistab ( müümine oli keelatud! ) . Linn ise pidutses Raekoja platsil ja seal oli kõik lubatud. Seal olid ka vaatajate jaoks istepingid, mida maakonnaplatsil teps mitte ei olnud. Ka elektrivool saadi valla telki suure kauplemise peale. Niipalju siis regionaalpoliitikast Hansapäevadel.
Tingituna eeltoodust Pirogovi platsil erilist publikuhuvi meie sealoleku ajal ei olnud märgata. Huvitaval kombel moodustasid suurema osa publikust kodused fännid ( kas me oleme siis nii populaarsed? ) .
Liisu esitas kolm tantsu – lauljad ( ehk need, kellel tasakaaluhäireid vähem ) kõrge lava pääl otse kuuma päikese käes, tantsijad all mingitest plaatidest ajutisel põrandal. Kõik läks sujuvalt, apsudeta. Mõni aplausiplaks oli ka kuulda. Meestrio JAA lisas oma poolt laulu pääsukesest ja tehtud oligi. Plats puhtaks ja järgmine kollektiiv ( Elva akordionistide ansambel, kus ka Rannu õpetajad mängivad ) võis alustada oma avalikku proovi. Teisiti seda üritust just nimetada ei saa.
Õhtul esines ka meie noorte tantsuansambel Õunake.