Räpina sai kaamerate valvsa silma alla


Räpina sai kaamerate valvsa silma alla
Suumitud pilt on kõrglahutusega ning võimaldab ka auto numbrimärki eristadaRäpina Rahvaleht

Oktoobri keskpaigaks jõudis lõpuni kogu valda hõlmava videovalvesüsteemi paigaldamine, mistõttu on Räpina piirkonna turvalisus varasemast tunduvalt suurem.

Üle terve valla on paigaldatud 12 kaasaegset kaamerat, neist seitse Räpina linna, neli valla suurematesse küladesse Lintesse, Leevakule, Ruusale ja Võõpsusse ning üks Räpina randa Peipsi äärde. Tegemist on pöördkaameratega, mille seireulatus on 360 kraadi ning mis näevad ka kaamerate alla 180 kraadi ulatuses.

Pilt kaameratest koondatakse keskusesse, kus vallas toimuvat jälgivad politseinikud. Tänapäevased kaamerad võimaldavad jälgida kogu kaamera piirkonnas toimuvat tegevust ning vajadusel pilti suumida. Näiteks autonumbri tuvastavad uued valvesilmad lausa ligikaudu 300 meetri kauguselt ning näha on ka see, kas autojuhil on turvavöö peal või ei. Kaamerasilmale ei jää märkamata ka hämaras ja pimedas tehtud teod. Lisaks otsepildile salvestatakse kogu materjal ning seeläbi on võimalik kontrollida kõiki tegemisi ka tagantjärele.

Lisaks eelmainitud headele omadustele on kindlasti tähtis ka võimalus muuta kaamerate asukohta. See tähendab seda, et rahvarohkemate sündmuste ajaks saab toimumispaika juurde tuua lisakaameraid, mis muudab üritused turvalisemaks ning ehk ennetab ka võimalikke pahategusid.

Valvesüsteemi paigaldanud firma Securer OÜ juht Andres Piirsalu rääkis, et samasugune süsteem töötab väga hästi ka näiteks Otepääl, Võrus, Põlvas ja Tõrvas. „Selle valvesüsteemi suurimaks eeliseks see, et kaamerad töötavad reaalajas," lausus Piirsalu.

Räpina konstaablijaoskonna politseileitnant Silver Paabo rõhutas samuti kaamerate kaasaegsust ja kvaliteetsust, mis teeb süütegude avastamise ja süüdimõistmise lihtsamaks. Politseileitnant avaldas lootust, et valvesüsteem vähendab kuritegevust ja häirivat käitumist, sest tõenäosus vahele jääda on nüüdsest suurem. „Inimesed peaksid arvestama, et politsei füüsiline kohalolek ei olegi alati vajalik, nende ebaseaduslik tegevus võidakse fikseerida videoseire abil," hoiatas härra Paabo.

Projekti maksumus oli üle 40 000 euro.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare