Rapla Keskraamatukogu 110: Valge maja, kuhu tuleb homme jälle tulla
Võrreldes tänaseid raamatute hindu ja ilmuvate nimetuste arvu Nõukogude Eesti aegsetega, võiks justkui eeldada, et raamatukogu endale kõike ilmuvat lubada ei saa. Raamatukogu juhataja Õie Paaslepp, komplekteerimisosakonna juhataja Tiina Talvet, raamatukoguhoidjad Taimi Jürgens ja Kaja Kivisaar teevad ajakirjanikule kiiresti selgeks, et Rapla vald - kaks kolmandikku raamatute ostmise rahast tuleb vallalt - koos riigiga rahastavad raamatukogu sel määral, et tellitakse kõik, mida eeskujuliku kogu jaoks vajalikuks peetakse.
Kättesaamatuks võivad mõned teosed vahel jääda seetõttu, et neid annavad välja eraisikud või väga väikesed kirjastused. „Raamatud võivad lihtsalt otsa saada, enne kui jaole jõuame, trükiarv on mõningatel nii väike."
Emakeelne kirjandus domineerib
Rapla Keskraamatukogusse ostetakse tänasel päeval peaasjalikult eestikeelseid raamatuid. See ei tähenda, et vene-, inglis- ja muukeelseid üldse ei soetataks, kuid nende protsent on emakeelsetega võrreldes väike.
Igas kuus lisandub raamatukokku mitusada uut eksemplari. Vahel saadakse raamatuid ka Hoiuraamatukogust.
Sinna lähevad annetustena saadud raamatud, tiraažide lõpud, asutuste kolimistel leitud raamatud jne. „Sealt tasub läbi astuda, üsna tihti leiab palju häid raamatuid," nendib Tiina.
Muide, linnalegendid, et kaasaegsed raamatud tehakse sellisest materjalist, mis ajahambale alla vannuvad, ei vastavat raamatukogutöötajate sõnul tõele. Nõukogudeaegsete teoste kvaliteet kõikus, kuid raamatud on ka täna siiski loetavad - juhul, kui neid ei ole halvasti koheldud, rõhutavad raamatukoguhoidjad.
Probleemsemad on osad Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel välja antud teosed, mille liimköide rutakalt lagunema kippus. Tänapäevaste raamatute kvaliteet on palju parem, kuid nende kestvust pole võimalik ennustada.
Lähtutakse lugejast
Eelmisel aastal oli Rapla Keskraamatukogu kasutajate arv 3367 ja raamatute kojulaenutusi loeti kokku 82 048. Teenuseid kasutab seega enam kui pool teeninduspiirkonna elanikest.
Töötajad kuulavadki tellimusi tehes eelkõige oma lugejate soove. Kui mõnd raamatut on küsimas käidud, hakatakse ringi vaatama, kuidas soovitud teost kogusse saada.
Uudiskirjandusega on lihtsam, sest üks eksemplar tellitakse enamasti ikka.
Suured raamatumüüjad toovad vahel kauba vastavalt oma marsruutidele Raplasse kohale. Raamatukoguhoidjad käivad ka ise Tallinnas. Need päevad on komplekteerijatel tihedad, sest läbi käiakse kõik väiksemad kirjastused ja nopitakse sealt vahepeal ilmunud kirjavara.
Läinud aasta lõpu seisuga (käesoleva kokkuvõtteid on veel vara teha) pakub Rapla Keskraamatukogu filme ja muusikat kokku 2347 erinevat artiklit. „Filme on neist veidi üle 700.
Filmikogu suurendamine ei ole omaette eesmärk. Filmide laenutamiseks on tarvis kehtivaid litsentse, mida jõudumööda püüame hankida," lubab Õie.
Ajakirju arvestatakse aastakäikude kaupa - neid on raamatukogus 1373.
Teemaja lugemislauast digiraamatuteni
„Meie raamatukogu kogu suurus 2013. aasta algul oli 92 527 eksemplari, siia kuuluvad lisaks raamatutele ka ajakirjandus, muusika, filmid jne. Trükitud raamatuid on 88 693," ütleb juhataja. Oma praegust nimetust kannab Rapla Keskraamatukogu alles 1974. aastast.
Puudub teave kogu suurusest ja raamatukogu lahtiolekuajast aastal 1903, kui raamatukogu-lugemistuba Rapla karskuskuratooriumi teemajas oma tegevust alustas. 1913. aastal, kümme aastat pärast asutamist, oli raamatukogu lugejaile avatud kaks korda nädalas ning sisaldas 1500 teost. See muidugi pole alati nii olnud.
Ajalooürikud kõnelevad, et näiteks 1917. aastal oli raamatukogu avatud vaid korra nädalas, ja nimelt pühapäeviti. Kojulaenutust ei toimunud, avatud oli vaid lugemislaud. Võrdluseks, tänasel päeval on raamatukogule talveperioodil lubatud kõigest üks hingamisepäev nädalas - pühapäev.
Järjepidevat raamatute arvestust on säilinud dokumentidele tuginedes peetud alates 1925. aastast. Mitmel korral on segastel aegadel kogu ka laiali tassitud, kuid Õie sõnul jätkus kohusetundlik arvestuse pidamine igapäevaelu rahunedes taas.
E-raamatute osa on Raplas hetkel üsna kesine, sest raamatukogul puuduvad materiaalsed võimalused osta lugereid ning laenutada neid inimestele koos e-raamatuga, nagu tehakse näiteks Tartu Linnaraamatukogus.
Tallinna Keskraamatukogu tegeleb hetkel sellise keskkonna loomisega, kus lugejad saaksid e-raamatuid laenutada.
Tegelikkuses saab seda teha juba praegu, kuid praegu peab iga klient esimesel korral Tallinna Keskraamatukogusse isiklikult kohale ilmuma. Teisi rahvaraamatukogusid sellesse süsteemi esialgu liidetud ei ole, ehkki töö selles suunas käib. Juhataja Õie sõnul on Rapla Keskraamatukogus võetud seisukoht oma eelarvesse võimalik liitumistasu sisse planeerida ja hakata lugejaile pakkuma ka litsensiga e-raamatute laenutamise võimalust. „Tänasel päeval saame huvilistele laenutamiseks pakkuda valikut Äripäeva Kirjastuse e-väljaandeid ja lugemissaalis kasutamiseks TEA e-entsüklopeediat, mõningaid andmebaase ja e-ajakirju."
Aeg muudab raamatukogu
Raamatukoguhoidjad Taimi ja Kaja loetlevad erinevaid läbikäidud etappe oma ametiajal: käsitsi kirjutatav kartoteek; trükitav kartoteek; masinad, mis tegid trükitud kaardist niipalju koopiaid kui vaja. Seejärel tuli maatriksprinter, mis sai trükiinfo arvutist. „Nüüd ei ole meil üldse enam paberil kartoteeki vaja. Säilitame lihtsalt koduloo jaoks osakest sellest," poetab juhataja.
Kogu raamatukogu andmebaas on tänaseks kolinud internetti. Rapla Keskraamatukogul pole isegi oma serverit. Seda ei vajatagi, vaid kasutatakse Eesti üldist.
Uute raamatute paremaks säilimiseks neid kiletatakse. Muide, tänapäeval raamatuid küll ka restaureeritakse ja parandatakse, kuid vähem kui varem.
Võimalusel ostetakse kannatada saanu asemele lihtsalt uus raamat. „Inimene ei taha vana raamatut lugeda, ta tahab ikka uue väljanägemisega köidet saada, kui võimalik. Kui mõnest raamatust antakse välja kordusversioon, soovivad ka lugejad kohe lugeda just seda uut trükki," märgib juhataja Õie.
Bibliograaf Urve Ellandi, kes tegeleb Rapla Keskraamatukogus kodulootööga, ütleb, et Rapla maakonna kohta perioodikas ilmunud materjali otsimiseks pole inimesel enam ilmtingimata tarvis raamatukokku kohale tulla. Veebiaadressil www.kodulugu.ee saab igaüks soovitud infopäringu ise sooritada ning raamatukogust vajalikud materjalid e-maili kasutades tellida. Enamasti pakutakse andmebaasis arhiveeritud artikleid, mida saab soovijale meiliga koju saata.
Raamatukogu kasutajaid, eriti õppureid, julgustatakse infootsingutel raamatukogu erinevaid võimalusi kasutama.
Alati tasub külastada raamatukogu veebilehte aadressil www.raplakrk. ee. Sealt leiab uudiseid, teadaandeid, infot korraldatavate ürituste kohta ning muud päevakajalist.
Järgmisel aastal seisab raamatukogul ees ka üks suur ja oluline töö, mis otseselt pole seotud ei pehmete ega kõvade kaantega - kirjanik Andres Ehini pingikobara haljastusprojekti ellu viimine majaesisel platsil. Et kõigil oleks sellesse majja homme veel toredam tulla.
