7. Kultuurikeskus. Juba nimetatud 1947. aastal hakkasid Sillamäele jõudma noored spetsialistid igast Venemaa nurgast. 1949 .a. külastasid linna mitmed teatriartistid ja ansamblid Leningradist. Elanike arv kasvas ning Rannahoone jäi kitsaks. Sama aasta lõpul valmis kultuurimaja, mida hakati aktiivselt kasutama. Möödusid aastad, toimusid muudatused riigis, usk headusse lubab nüüd jätkata renoveeritud majas.
Olime kohapeal tunnistajateks, milline näeb välja taasavatud maja 6. juunil. Tutvustajaks Alevtina Jermakova. Loomulikult oli ehitatud stalinlik neoklassitsismi hoone muinsusmälestis, kus kehtisid interjööri ja eksterjööri reataureerimisel muinsuskaitse nõuded. Nägime ilusat marmorsammastega saali, kus lae ornamendiks ühe osana „sirp ja vasar" ning kontsertsaali, kus seintel Lenini ja Marxi bareljeefid. Kohapeal kiideti eritellimusel valmistatud saalitoole, teisaldatav süsteem võimaldab kontsertsaali muuta tantsusaaliks. Varem näidati siin ka kino, nüüd seansse ei toimu. Kultuurikeskus on suurepärane pärl ilusa ja värvikireva haljastusega, nägusa ajaloolise infotahvliga keset linna. Trepistikult avanes ilus vaade merele.
Kultuurikeskuse vastas asub Linnavalitsuse hoone, mis vormilt meenutab luteri kirikut. Kuulsime ilusat täistunni kellahelinat. Et linna ja volikogu juhivad naised, kas sellest ilus esmamulje linnast. Tasub minna vaatama ja õhata. Kui kaunis.

Marmorsaal

8. Lasteaed Päikseke. Meid tervitas Natalja Langinen ilusas eesti keeles. Näidati tutvustuseks filmi, kus kõlas lasteaia laul Päikseke (Solnõško). Käesoleval aastal sai lasteaed 30-ks. Algul oli lasteaed planeeritud 320 lapsele, sündivus langes oluliselt 1996.a ja vähenes rühmade arv. Sel aastal on 183 last 11-s rühmas 1,3 hektaril. Materiaalsed võimalused on lasteaial tagasihoidlikud, hoitakse korras vanu asju ning osaletakse mitmetes projektides. Hästi meeldiv on nende sõnul projekt „Teatrikool", mis pakub tegevust paljudele. Tegevuse laiendamisel lüüakse kaasa rahvusvahelises projektis „Ettevõtlik kool" ning kohalikus projektis „Õpime eesti keelt ja tutvume Eestimaa kultuuriga". Tänuväärt liikumine venekeelses keskkonnas. Asjast huvitatuil oli võimalus küsimusi esitada ning eelkõige näha, kuidas läheb Sillamäel noore põlvkonna kasvatamine.  

Koolijuhid lasteaias

Kured jälgimas õues tekkide ja patjade kloppimist

8. Sillamäe Eesti Põhikool. Kuulasime, kuidas kasvab „eestluse taim". Koolivaheaeg on alanud, valmistuti pisiremondiks ja lõpuaktuseks. Koolimaja hoitakse hästi, lausus 20 aastat direktorina töötav Nataša Kotšergina. Mais pidasid nad juubelit teemal 50 aastat eestikeelset haridust kohapeal ja 20 aastat Sillamäe Eestikeelset Põhikooli.
Koolirahvale teadmiseks: et hoida eestikeelset haridust, makstakse õpetajaile 30% lisatasu. Õpilasi on koolis 89 ja õpetajaid 89. Tutvus koolimajaga väljast kinnitas nende koolilaulu esimest salmi: Kõrgete puude all valendab maja. Hommikul siginat-saginat täis. Heliseb kell ja veel kaugele kajab,  algavad tunnid on töörõõmu täis. Nüüdseks oli vaheajale mindud. Raplamaa haridustöötajad küsisid arvamust ka 6. klassi matemaatika tasemetöö kohta. Direktori sõnuil ei olnud see programmikohane, palju oli tekstülesandeid ja oleks tulnud juhinduda varasematest töödest.
Küsiti, kuidas läheb kahel erineval rahvusel; üldiselt rahulikult ainult pärast pronksiööd olid mõned vanemad kirjutanud avalduse. Eks eesti-vene suhted on tundlikult õrnad, piir on imeõhuke, seda öeldi ka Narva Kolledžis. Jäi tänada küllakutse eest, ootame Teid ka Raplamaale. Organiseeritud tutvumiskäigud on igati vajalikud, kinnitasime ja tänasime päeva üldjuhti haridusosakonna peaspetsialisti Meeli Rjabova't. 

Päeva lõpetamine ja tänamine Sillamäe põhikoolis

9. Langevoja juga.  Enne kojuasumist soovitati vaadata üht paljudest Ida-Virumaa jugadest. Joastik on 2-astmeline. 1,5 ja 4 m. astangud. Tavaliselt jääb allikatoiduline juga suvel kuivaks, aga sel korral jätkus langeval veel jõudu süvistada glaukoniitliiva kihti.   

Langevoja juga - iseloomulik põhjarannikule

10. Kõrtsialuse külas Jäägri Grillis lõunat süües leidsime end ajaloolisest paigast. Aseri valla Rannu vana koolimaja ees taasavati 2004 .a. jaanipäeval mälestuskivi Vabadussõjas Rannu lahinguis langenutele. Samas algkoolis alustas tuntud näitleja ja lavastaja Ants Toiger (1910-1979) oma kooliteed. Ida-Virumaa muljetega ja piltidega asusime koduteele.
Eestimaad tasub avastada, jälgida inimeste tõsist töörügamist rahva ja maa harimisel.

Rannu Vabadussõja mälestusmärk

11. Järellugu.  
Koolilood on armsad, meeleolukad ja vajalikud. Ilma nendeta ei mõistaks tänast
päeva. Eks koolijuht peab olema innustajaks õppekäikude planeerimisel 
Meenus kirjutamisel,  ega saagi meelest minna kui õppealajuhataja Harri Jõgisaluga eesotsas, väike 7. klassi poistekamp Narva poole väntamas (1962) Üldiselt liikusime suurel teel kindla korra kohaselt, lõpetasime Põhja-Eesti matka Narva elektrijaama paisu all. Sillamäed vaatasime kui suletud linna kõrgelt peateelt. Tagasitee läbisime rongiga. Teine kokkupuude Ida-Virumaaga on aastast 1971, kus EPA üliõpilasena sai Voka (Toila lähedal) maaparanduse jaoskonnas tööde planeerimist  ja juhtimist uuritud. Õppejõud kõndisid kindlalt ajast ees ja olid meile laternateks praktikakohtade leidmisel. Juhtimisküsimusi jälgin senini kriitilise pilguga, märkan, et paraku tehakse vigu mitmeil tasandeil.

Mõtted ja tähelepanekud Jaan Viska´lt koolijuhilt aastatest 1992-2010 (krooniaeg)