Meie vastuvõtjaks oli Katri Raik, Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor. Tihedana päevaplaani kõrval leidis ta võimaluse tutvustada oma kooli, piirkonda, hariduselu. Särav daam kollases jõudis kõikjale. Veendusime, et Narva on heade mõtete linn ida ja lääne piiril, rohkem saime teada kolledži rollist eduka õppe- ja teadusasutusena nii Ida-Virumaal kui ka väljaspool Eestit. Narva on kujunemas turismimagnetiks. Kolledž kui innovatsioonikeskus ootab tänaseid ja noori õpetajaid, tahab olla koolituskekuseks lasteaialastest kuni vanaisadeni. Kohalik kujunev vaimne eliit peaks pidurdama väljarännet, leidma võimalused kohaliku elu edendamiseks.

Raekoda kolledži eest

2. Peagi leidsime end kõrvalasuvas Raekojas. Teame, et Narva vanalinn kannatas rängalt punavägede rünnakuis 1944. aastal - enamus linnavaremeid õhiti, asemele tulid nii korterelamud kui ka uued elanikud. Muinsuskaitse ametnikel õnnestus Raekoda tutvustada kui revolutsioonilist mälestist. 1950-ndate aastate lõpus kohendati Raekoda pioneeride paleeks.
Tutvusime Fjodor Šantsevi poolt valmistatud Vana-Narva maketiga, kus olid 490 tõetruud pisimaja, mis eksisteerisid enne 6. märtsi pommirünnakut. Praegu on tema ainuke inimene, kes teab, milline oli Narva tegelikult 1944 aastal. Šantsevi töö kohta on öeldud: ei ole keegi nii terviklikku vanalinna taastanud. Vanadelt fotodelt mõõtis ta kõik täpselt välja. Mujal Euroopas töötaks ta esindussaalis, siin töötab ta heast tahtest tagasihoidlikes tingimustes. On öeldud: ilu päästab maailma, see juhtub siis, kui palka maksame teenete, mitte ametikoha järgi.

3.1857.a. asutati Kreenholmi puuvilla töötlemise manufaktuur jõesaarel (Varesesaar), mis kasutas kose energiat. Kiiresti arenev tööstuskompleks oli nagu omaette linnaosa, kust ei puudunud ka surnuaed. Linnak kehastas tööstuslinna mudelit, oli ainulaadne Euroopaski. Varesesaarele viis meid kolledži projektijuht Kristjan Klauks; ikkagi kohalik ning territoorium pole turistidele avatud. Idaharu keskelt läheb Eesti ja Venemaa piir. 1955.a. suunati jõevesi uut kanalit mööda hüdroelektrijaama juurde ja seetõttu joad lakkasid olemast. Umbes kord aastas tamm avatakse, et puhastada jõgi puurisust. Praegu nähtav kuiv jõesäng ja astang oli ka omaette vaatamisväärsus. Nüüdseks on teada: Eesti tööstuse hälli tahetakse ümber kujundada, ainult üks tehas töötab. 30 hektarit maad peaks kunagi katma kaubanduskeskused, spaad, hotellid, kasiinod, korterid. Eeskujuks saab mainida, kuidas Soomes Lappeenranta sai Venemaa turistide külastus- ja puhkusekohaks. Praegu ongi märgata Venemaa-poolset huvi kui ainult Eesti suudaks Idanaabriga „asju ajada".

Monument Narvale Rootsi panusest sõjas

4. Kuum pärastlõuna EL idapiiril paikneva linnuse põhjaõues, vastas pika patsiga Narva Eesti Gümnaasiumi ajalooõpetaja Tanel Mazur. Põhjasõja lahingupäeva rekonstruktsioon temalt oli veenev ja põhjalik. Saime võimaluse kohaliku raha eest külastada apteeki. Seal valmistab ta oma sellidega mitmesuguseid droogasid. Riiulid olid täis igasugust kraami: potte, pudeleid, rohtusid... kes neid kõiki teab, küllap apteegist ikkagi vajalikku leitakse. Peamiselt on sellideks Narva Eesti kooli gümnasistid, kelledel kaugele ja kõrgele ulatuvad „lennukavad".
Meile tutvustati ka suvise lahingu relvastust. Muuseumiski oli vaatamist palju.

Haridusjuhid linnuse taustal

Talvel õpetaja ja suviti giid: Tanel Mazur Põhjaõue ja töötube tutvustamas

5. Ööbimiseks sõitsime Saka mõisa. Väheldase häärberi lasi ehitada Löwis of Menar 1862. aastal. Teise maailmasõja järgselt paiknes hoones pioneerilaager ning hiljem Nõukogude piirivalvekordon, nüüd on tornis Balti klindi külastuskeskus. Piirivalvekordoni torni tipust valvati merd, tolleaegse riigipiiri puutumatust. Valgusvihk pidi avastama piiririkkujaid. Torni alus paikneb 53 meetri kõrgusel, torn on ise 12 meetrit kõrge. Alla mere äärde kulgeb Saka kanjoni trepistik,10 trepiga, igal trepil 17 astet. Samas lähedal asub väga maaliline Saka juga, mis laskub 47 meetri kõrguselt klindiastangult.

Laskuv trepp Saka klindi nõlvalt

Pildistasin õhtul merre vajuvat päikest, kuulasin lainete tasast loksumist kuidagi rahulik oli olla riigipiiril.

Teisel päeval ootas meid Sillamäe.