Rapla Tarbijate Ühistul täitus 110 aastat ühistegutsemist kaubanduses
Tänavu tähistas kohalik TÜ oma 110. sünnipäeva. Kuigi algusaastatel puutus toonane ostuühisus kokku mitmete raskustega, elati siiski üle ajalookeeristes toimunud muudatused. 1918. aastal hakkasid asjad paremuse poole liikuma ning pärast Vabadussõja lõppu hakkasid tõusma nii läbimüük kui kasum ja jõudumööda avati uusi kauplusi. Möödunud sajandi kahekümnendate keskpaiku oli toonane Rapla Kaubatarvitajate Ühisus kohaliku ja kogu ümbruskonna majanduselu keskkohaks. 1937. aastal oli aga Rapla Tarvitajate Ühingul 6 kauplust, pagaritööstus ja piimatööstus, läbimüügi ja omatööstuse toodangu poolest oldi vabariigis kolmandal kohal. Tolleks ajaks koondusid Eestis tegutsevad kaubandusja majandusühistud Eesti Tarvitajateühisuse Keskühisusse, ehk ETKsse. Alustuseks tugev inflatsioon ja pöörased muutused
Tarbija eelistab ratsionaalsust
Rääkides tarbijate harjumustest, arvab Sassi, et inimene lähtub eelkõige ratsionaalsusest: tarbija ei mõtle, kas kauplus põhineb Eesti või väliskapitalil, oma igapäevaoste minnakse tegema poodi, mis on kodulähedane ja mugav ning loomulikult on oluline ka hinna-kvaliteedi suhe. „Tänasel päeval on ETK-l 20%line turuosa Eesti jaekaubanduses.
Suur osa väikelinnade, alevike ja maaasulate elanikest teeb oma igapäevaostud mõnest Konsumist või A&O kauplusest. Väikepoode on meil võimalik pidada tänu ühisele sisseostule ja logistikale. Väiksele eraettevõttele on see hulga kulukam ja kauba hankimine läheb kalliks.
Meie süsteemis käib ühine sisseost läbi ETK süsteemi 70% ulatuses. Just ühised sisseostud ja kampaaniad aitavad kujundada paremat hinda, laiemat tootevalikut ja meie Säästu+ toodete portfelli.
Lisaks ühisostudele tellivad poed ise joogid, leiva-saia ning erinevaid kohalikke tooteid, Raplas eelkõige AS Rey, OÜ Kehtna Mõis ja meie oma Võiroosi kohviku tooteid.
Võiroosi salatid lähevad Raplas väga hästi, sest need pole pakendatud gaasikeskkonda, kohupiimatort on niisamuti rahva lemmikuks," valgustab Väino Sassi, kes ise Rapla kesklinna elanikuna käib kõige rohkem kohalikus Konsumis. Konkurendi poodi satub ta mõnikord, põhiliselt professionaalsest huvist.
Müüja peab Sassi sõnul eelkõige mõtlema, kuidas ta suudab konkurentsist eristuda: „Miks ma tahan sinna poodi minna, mõtleb inimene. Ratsionaalses mõttes on ka müügisaali pinna suurus oluline. Väga suur müügipind pole iga kord parim."
Rapla linnas on lisaks TÜ kauplustele veel mitmeid teisi poode. „Selveri tulek muutis Rapla turgu oluliselt, see tõi kaasa muutused kõikides poekettides: kes tegi juurde külmleti, kes laiendas kaubavalikut. Varem oli meie Konsumis suurim sortiment. Drastilisi muutusi Selveri tulek meile aga ei toonud. Suure ketipoena on meil hea kliendivoog, sest enamik kliente eelistab kindlust," selgitab Sassi.
Linnast välja