Raplamaa raudteejaamades süüdatakse III mälestustulede tee

Kolmandat aastat korraldavad neli Raplamaa omavalitsust: Kohila vald, Rapla vald, Kehtna vald ja Käru vald 13. juunil mälestusõhtut, et meenutada traagilisi sündmusi 1941. ja 1949. aastal, mille tulemusena paisati segi eesti rahva elu ja lugu.

13. juuni hilisõhtul süttivad mälestusküünlad üheksas Raplamaa raudteejaamas: Viliveres, Kohilas, Lohul, Hagudis, Raplas, Keavas, Lelles, Eidaperes ja Kärus.

Väiksemates jaamades kogunetakse just mälestusküünalde süütamiseks, suuremates jaamades on aga omal kohal nii sõnavõtud, mälestused, esitatakse luuletusi ja kõlab muusika. Käru jaamaaidas annab kontserdi Liisi Koiksoni trio, sõna võtab Eesti Vabariigi välisminister Marina Kaljurand.

Süüdatud mälestusküünaldest moodustub jaamades läänest itta kulgev mälestustulede tee. Mälestusküünlad asetatakse jaamades perroonidele peale viimase reisirongi läbisõitu ning mälestustulede tee kujuneb kella 22.55st kuni 00.15ni. Esimesena viib mälestusküünlad teele Vilivere jaama kogunenud rahvas, viimasena süütab läänest itta kulgeval raudteel südaööl küünlad Käru rahvas saatjaks Käru kiriku hingekell. Mälestusküünlad jäävad valgustama raudteejaamu varaste hommikutundideni.

2015. aastal möödub 75 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest ja märtsikuus möödus 67 aastat teisest küüditamislainest. Nõukogude okupatsiooni ajal küüditati Eestist üle 30 000 inimese Siberisse ja teistesse piirkondadesse. 1941. aastal deporteeriti üle 10000 inimese ning 1949. aasta märtsis üle 20000 inimese. Küüditatutest jäid ellu umbes pooled. Tegu on traagilise peatükiga Eesti ja eestlaste ajaloos.

Just seetõttu, et mälestada inimesi, kelle elu lõppes kaugel kodumaast, kelle saatus muutus jäädavalt ning mäletada neid, kes läbielatud raskuste kiuste tagasi kodumaale jõudsid, korraldatakse teist korda üle Raplamaa küüditamise mälestusõhtut.

Mälestusõhtu näol hoitakse väärt traditsiooni, kantakse edasi meie ajaloolist pärandit ning antakse inimestele võimalus meenutamiseks ja mälestamiseks. Õhtust osa saavad noored suudavad ehk seeläbi ka enam aru saada küüditamise üle elanud põlvkonnast. Mälestusõhtu annab võimaluse vaadata ka Eesti olevikku ja tulevikku ning mõtiskleda oma riigi ja rahva kestmise teemadel. Lisaks pakub üritus head kultuurielamust.