Raudtee rahvaülikool peab jätkukoolitusi

 (1)
Suurt huvi pakkusid kaardile kantud ülesõitude kohad. Fotod Reet Saar
Suurt huvi pakkusid kaardile kantud ülesõitude kohad. Fotod Reet SaarMärjamaa Nädalaleht

Valgus septembri algul toimunud koosolekult sai eluõiguse väljend, et Rail Balticuga (RB) seotud arutelud on kui sellenimelise rahvaülikooli õppetunnid. Väljendi autor Kalev Tihkan ütles, et piirkonna elanikel on vahepeal olnud kolm arutelu, maavalitsusele on saadetud 218 allkirjaga pöördumine ja veel 68 inimest on oma kirja eraldi saatnud.

10. oktoobri õhtul oli Valgu kooli saali kogunenud üle 60 kuulaja, kellele üksteise järel esinesid teemaga seotud spetsialistid. Seinal oli ka värskelt valminud kaart, kuhu kaardiandmete põhjal olid kantud võimalike ülesõitude kohad. Kaardi täpsustamiseks oodatakse elanikelt infot.

Kes teema vastu varem huvi on tundnud, nende jaoks oli majandusministeeriumi, tehnilise järelevalve ameti ja konsultatsioonifirma esindajate ettekannetes nii mõndagi tuttavat, aga esitati ka uut infot. Kuulajad soovisid täpsemalt teada RB projekti tasuvuse kohta, kuid selgus, et neid andmeid alles kogutakse.

RB maakonnaplaneeringute juhtekspert Pille Metspalu tutvustas Eesti neljatasandilist planeerimissüsteemi ja põhjendas, et kuna protsess on alles algusjärgus, ongi jutt veel suhteliselt üldine. Tasuvusanalüüs nagu ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine valmib selle sügise jooksul. Samuti valitakse aasta lõpuks välja üks trassialternatiiv, mida hakatakse uue aasta alguses maakondades tutvustama. Ka riskianalüüs tehakse väljavalitud trassile.

Metspalu näitas ilmekaid kaarte, millel trassivariantide taustaks kas metsa-, põllu- või elamumaad ja kui paljusid majapidamisi see puudutab. Ta kinnitas, et tal ei ole veel ühtki eelistust, trassi väljavalimiseks tehakse koostööd teiste hindajatega. Veel kord põhjendati, miks ei saa uut raudteed sobitada senisesse trassikoridori: see on liiga käänuline ja ei võimalda arendada soovitud kiirust, ka jääks õgvendamisega ette väga palju maju.

Palju asjalikke küsimusi esitas Kehtna valla mees Vahur Tõnisoo, kes on end teemaga väga põhjalikult kurssi viinud.

Ta juhtis tähelepanu, et mürast, mida võib barjääridega leevendada, on veel olulisem häda vibratsioon, mis võib kanduda väga kaugele ja palus seda asjaolu töö käigus põhjalikult uurida. Õhtu jooksul sai kirja veel mitu täpsemat uurimist vajavat teemat.

Talunik Meelis Burmeister soovis teada, kas plaanitakse ehitada tunneleid või viadukte - põllumehel on oluline teada, kust pääseb oma tehnikaga läbi.

Saalist öeldi, et kuna Valgu-kandis on karstialad ja põhjavee tase kõrge, siis tunnelid siia ilmselt ei sobi. Kuuldajad kahtlesid, kas õnnestub viaduktid ära mahutada kavandatud vööndisse, kuigi planeerijad seda kinnitasid.

Kalev Tihkan viitas Nabala kaitseala kogemuse põhjal, et uuringute tegemiseks maapinna „perforeerimine" võib kohalikud kaevud kuivaks jätta. Samuti rõhutati vajadust puuraugud kindlasti korralikult sulgeda.

Arutelus jõuti puudutada ka Eesti ülejäänud raudteede olukorda, aga vastajad ei näinud võimalust, et siin annaks lihtsate vahenditega kõik teed viia ühtsele rööpalaiusele. 

Valgus toimunud Rail Balticu avalik arutelu tõi kohale üle 60 tähelepaneliku kuulaja. Märjamaa Nädalaleht


Ligi kolm tundi kestnud arutelu toimus valdavalt viisakas toonis. Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Veiko Rakaselg ütles, et talle meeldis juba Valgu eelmise koosoleku tonaalsus ja vastajat ära kuulav publik, mis tekitab soovi küsimustele täpselt ja sisuliselt vastata. Kalev Tihkan kinkis planeerijatele raamatu Velise-kandi paiganimedest ja pärandkultuuri objektidest - ehk on see neile töös abiks, kui sellistest väärtustest „üle sõita" ei taheta.

Kuulajad said ülevaate protsesi järgmistest tegevustest. „Välja pressiti" konkreetne kuupäev, mis ajani saab keskkonnamõju teemal ettepanekuid teha - selleks on 17. oktoober.

Mõistagi kõik küsimused vastuseid ei saanud. Raplamaal on mitmed vallad pakkunud omalt poolt välja ühise trassialternatiivi, aga kas seda ettepanekut arvestatakse, ei oska veel keegi vastata. Kui küsiti, kas projekti juhtrühm võiks KSH alusel tehtud valiku muuta, siis kõlas vastuseks, et see on juba küsimus minister Partsile.
______________________________________________________

Kuulaja eriarvamus

Loe veel

Rail Balticu arutelust Valgu koolimaja saalis 10. oktoobril. Kavandatavast raudteest saadav arvatav tulu loeti valjusti ette. Ohud ja mõjud keskkonnale ning elanikele esitati slaidina seinale, kuid sedavõrd väikeses ja segases kirjas, et polnud aru saada, mis seal seisis.

Ettekandja teatas, et Eesti maksumaksjale läheb Rail Baltic maksma kõigest miljon eurot, kuid kirjas seisis hoopis miljard.

Tundsin huvi, millest selline tuhandekordne vahe (tegelikult oli aru saada, et see oli ettekandja keelevääratus, mille pärast ta ka vabandas - toim) ja milline on ettekandjate raudteealane haridus - kellelgi neist sellist haridust ei olevat ja sellepeale anti mõista et mina enam sõna ei saa.

Võtsin sõna sellegipoolest ja uurisin, mida tehakse siis ülejäänud Eesti vähemalt tuhande kilomeetri pikkuse raudteevõrguga, sest Rail Balticu rööpmevahe ei ühildu sellega: kas olemasolev raudtee lõhutakse täiesti või ehitatakse ümber uuele rööpmevahe laiusele ja kes seda rahastaks, sest juba praegult napib niigi raha.

Vastati, et siin saalis arutatakse Rail Balticu trassi kulgemist läbi Rapla maakonna. Keskseks küsimuseks sai, miks peaks raudteetrass kulgema läbi Valgu, Paisumaa, Kohtru, selle asemel et uuendatud raudtee ehitada olemasolevasse kulgemiskoridori, kus inimmaailm ja loodus on raudtee olemasoluga kohanenud? Öeldi, et seal jäävat trassi ette elamud ja eramaad, kuid seesama juhtub samuti Valgus.

Kui mitu elamut ühel või teisel juhul tuleks lammutada või jääks trassile lubamatult lähedale või mitu hektarit põllumaad jääks trassi alla, selle kohta ettekandjatel andmed puudusid. Andmed puudusid isegi selle kohta, kui mitu kilomeetrit raudteetammi tuleks olemasoleva raudtee juures õgvendada ning mitu kilomeetrit otsem ja lühem oleks siis läbi Valgu kulgev otsetrass. Pakuti, et umbes kümme kilomeetrit. 240- kilomeetrise tunnikiirusega liikuv rong läbiks sellise vahemaa kahe ja poole minutiga, mis oleks siis "ajavõit".

Nii nappide algandmetega pole asjalik arutelu ilmselt üldse võimalik. Rahvas saalis oli ärevil, sest üle nende kodude, aedade, põldude ja teede kavandatakse ennenägemata raudteed ja samas ei ole kuskil näha kaubavoogusid ega inimeste hulki, mis sellel raudteel liikuma hakkaksid. Üks naisterahvas väljendas valjuhäälselt oma pettumust, et alles kuu aega tagasi lubati vuhiseda rongiga Berliini ja Brüsselini, seekord pääseb vaid Poola piirini ja keegi ei oska öelda, mis seal siis juhtub.

Kardan, et Eesti riskib niimoodi saada miljardi eest kaks kasutut raudteed, esimese sellepärast, et see on vananenud ja lagunenud, teise sellepärast, et rööpmevahe ei ühildu esimese raudtee rööpmevahe laiusega, kõik läheks riigile maksma vähemalt miljard eurot.

Arvan, et uuendatud raudtee tuleks ehitada olemasoleva raudtee trassikoridori Eestis kasutusel oleva rööpmevahega, vastasel juhul tuleb projektist loobuda.

Jaan Hatto

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare