Valgus toimunud Rail Balticu avalik arutelu tõi kohale üle 60 tähelepaneliku kuulaja.

Ligi kolm tundi kestnud arutelu toimus valdavalt viisakas toonis. Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Veiko Rakaselg ütles, et talle meeldis juba Valgu eelmise koosoleku tonaalsus ja vastajat ära kuulav publik, mis tekitab soovi küsimustele täpselt ja sisuliselt vastata. Kalev Tihkan kinkis planeerijatele raamatu Velise-kandi paiganimedest ja pärandkultuuri objektidest - ehk on see neile töös abiks, kui sellistest väärtustest „üle sõita" ei taheta.

Kuulajad said ülevaate protsesi järgmistest tegevustest. „Välja pressiti" konkreetne kuupäev, mis ajani saab keskkonnamõju teemal ettepanekuid teha - selleks on 17. oktoober.

Mõistagi kõik küsimused vastuseid ei saanud. Raplamaal on mitmed vallad pakkunud omalt poolt välja ühise trassialternatiivi, aga kas seda ettepanekut arvestatakse, ei oska veel keegi vastata. Kui küsiti, kas projekti juhtrühm võiks KSH alusel tehtud valiku muuta, siis kõlas vastuseks, et see on juba küsimus minister Partsile.
______________________________________________________

Kuulaja eriarvamus

Rail Balticu arutelust Valgu koolimaja saalis 10. oktoobril. Kavandatavast raudteest saadav arvatav tulu loeti valjusti ette. Ohud ja mõjud keskkonnale ning elanikele esitati slaidina seinale, kuid sedavõrd väikeses ja segases kirjas, et polnud aru saada, mis seal seisis.

Ettekandja teatas, et Eesti maksumaksjale läheb Rail Baltic maksma kõigest miljon eurot, kuid kirjas seisis hoopis miljard.

Tundsin huvi, millest selline tuhandekordne vahe (tegelikult oli aru saada, et see oli ettekandja keelevääratus, mille pärast ta ka vabandas - toim) ja milline on ettekandjate raudteealane haridus - kellelgi neist sellist haridust ei olevat ja sellepeale anti mõista et mina enam sõna ei saa.

Võtsin sõna sellegipoolest ja uurisin, mida tehakse siis ülejäänud Eesti vähemalt tuhande kilomeetri pikkuse raudteevõrguga, sest Rail Balticu rööpmevahe ei ühildu sellega: kas olemasolev raudtee lõhutakse täiesti või ehitatakse ümber uuele rööpmevahe laiusele ja kes seda rahastaks, sest juba praegult napib niigi raha.

Vastati, et siin saalis arutatakse Rail Balticu trassi kulgemist läbi Rapla maakonna. Keskseks küsimuseks sai, miks peaks raudteetrass kulgema läbi Valgu, Paisumaa, Kohtru, selle asemel et uuendatud raudtee ehitada olemasolevasse kulgemiskoridori, kus inimmaailm ja loodus on raudtee olemasoluga kohanenud? Öeldi, et seal jäävat trassi ette elamud ja eramaad, kuid seesama juhtub samuti Valgus.

Kui mitu elamut ühel või teisel juhul tuleks lammutada või jääks trassile lubamatult lähedale või mitu hektarit põllumaad jääks trassi alla, selle kohta ettekandjatel andmed puudusid. Andmed puudusid isegi selle kohta, kui mitu kilomeetrit raudteetammi tuleks olemasoleva raudtee juures õgvendada ning mitu kilomeetrit otsem ja lühem oleks siis läbi Valgu kulgev otsetrass. Pakuti, et umbes kümme kilomeetrit. 240- kilomeetrise tunnikiirusega liikuv rong läbiks sellise vahemaa kahe ja poole minutiga, mis oleks siis "ajavõit".

Nii nappide algandmetega pole asjalik arutelu ilmselt üldse võimalik. Rahvas saalis oli ärevil, sest üle nende kodude, aedade, põldude ja teede kavandatakse ennenägemata raudteed ja samas ei ole kuskil näha kaubavoogusid ega inimeste hulki, mis sellel raudteel liikuma hakkaksid. Üks naisterahvas väljendas valjuhäälselt oma pettumust, et alles kuu aega tagasi lubati vuhiseda rongiga Berliini ja Brüsselini, seekord pääseb vaid Poola piirini ja keegi ei oska öelda, mis seal siis juhtub.

Kardan, et Eesti riskib niimoodi saada miljardi eest kaks kasutut raudteed, esimese sellepärast, et see on vananenud ja lagunenud, teise sellepärast, et rööpmevahe ei ühildu esimese raudtee rööpmevahe laiusega, kõik läheks riigile maksma vähemalt miljard eurot.

Arvan, et uuendatud raudtee tuleks ehitada olemasoleva raudtee trassikoridori Eestis kasutusel oleva rööpmevahega, vastasel juhul tuleb projektist loobuda.

Jaan Hatto