Rein Lillak: ettevõtlik kogukond, ettevõtlik riik
Selle tulemusena on piirkonnas tööpuudus kiiresti langenud, mille alusel võiks esimesel hetkel teha järelduse, et majandus on tõusuteel.
Siiski on tegu vaid miraažiga. Ettevõtete ja töökohtade arv ning inimeste sissetulekud pole suurenenud. Enamus regiooni väikeäridest suudab töölisi palgata vaid alampalga eest ning sedagi osalise tööajaga. Pole siis imestada, et suur osa tööealistest inimestest pakub oma tööjõudu mujale. Tegu on justnagu suletud ringiga, kus ettevõtluse arendamiseks kohapeal on vaja ettevõtlikke ja professionaalselt haritud inimesi, kuid just vähe arenenud ettevõtlussektor peletab nad eemale. Kohale jääb lõpuks vaid vähene olukorraga leppiv elanikkonna osa ning ääremaastumine üha süveneb. Kas seda protsessi on üldse võimalik peatada? Võib-olla on tõepoolest ainsaks tõsiseltvõetavaks äriideeks töökohtade vahendamine välismaale? Kui lähtuda veel loosungist: „Ettevõtjaks ei saada vaid sünnitakse", siis tundub asi täiesti lootusetu.
Usun, et väljapääs on siiski olemas, kuid selleni on pikk tee, nõudes paljude inimeste sihikindlat ja pikaajalist pingutamist. Ettevõtlussektor saab areneda vaid juhul, kui on ettevõtlikke inimesi, kes ei karda võtta vastutust, kes oskavad tunnetada piire/riske, kes näevad võimalusi ka seal, kus teised mitte ning kes ei taha/ei suuda olla vaid suure masinavärgi pisike kruvike, kellest ei sõltu midagi. Nende jaoks on ka vaesus ja „väljapääsmatu olukord" väljakutsed. Viimasel ajal on taolisi inimesi hakatud nimetama "sädeinimesteks".
Kust selliseid inimesi võtta, kui inimeste arv piirkonnas pidevalt väheneb? Niikaua kui püsib vallas lasteaed ja kool, on kõik veel võimalik. Just need on kohad, kust peaks algama aktiivse ellusuhtumisega ja ettevõtliku kodaniku arendamine.
Sarnaste probleemide käes vaevlev Ida-Virumaa on Ida-Viru ettevõtluskeskuse eestvedamisel ja koostöös Eesti haridus- ja teadusministeeriumiga algatanud programmi „Ettevõtlik kool". Programm on suunatud ettevõtliku õppe integreerimisele koolisüsteemi, et tõsta hariduse kvaliteeti ja seeläbi noorte edukust elus.
Läbi ettevõtlikkuse arendamise valmistatakse noori ette töökohtadeks, mida veel ei eksisteeri, kasutama tehnoloogiaid, mida pole veel leiutatud ning lahendama probleeme, mida me ei oska veel ette kujutada. Utoopia! Tegelikult mitte. Kui vaadata kuidas ettevõtlik õppeprotsess on üles ehitatud ning külastades programmiga liitunud koole ja lasteaedu, tuleb tunnistada, et asi on vägagi realistlik ja toimiv. Selles protsessis on õpetajate roll oluliselt teisenenud.
Õpetajast on kujunemas suunaja ja juhendaja, kes suudab olla nii ideede algatajaks ja elluviijaks kui ka nõuandjaks ja kes võimaldab õpilasel osaleda erinevates tegevustes (ka õppetöös) partnerina.
Õpilasele antakse võimalus võtta vastutust ning pakkuda probleemidele lahendusi (olla kaasatud), tavapärasest enam kasutatakse aktiivõpet ning õpilasel võimaldatakse osaleda hindamisprotsessis.
See on suur muutus ning ei sünni üleöö. Õpetajate/juhendajate koolitamine ja nende silmaringi laiendamine, positiivsete eeskujudega tutvumine, õppekavade ja -programmide ning õpetamisprotsessi kohandamine nõuab ressursse ja tahet (motivatsiooni, usku). Tavaliselt on just viimase puudumine põhjuseks, miks paljud tõeliselt innovaatilised ja kasu tõotavad ideed ei realiseeru. Sageli on tahte puudumise taga aga lihtsalt hirm, sest kõik mis on tundmatu, on ju hirmuäratav. Sellisel juhul tuleks püüda vastata ühele lihtsale küsimusele: millised on alternatiivid. Leppida olukorraga ja süüdistada kedagi kolmandat, olgu selleks siis sõnakuulmatu teismeline, naabrimees või riik; minna Soome (Tartu, Tallinna) tööle ja elama; maandada pingeid alkoholiga („valge pulbriga"); või elada kuidagiviisi pensionini välja ning seejärel „pole minu asi, mida teie seal teete". Võimalused küll, kuid kas ka vastuvõetavad? Millest alata? Tavapäraselt on esimeseks sammuks probleemi tuvastamine. Alles siis kui me tõdeme, et meil on probleem, on võimalik hakata seda lahendama.
Selleks on vaja ausalt ja kriitiliselt läbi viia hetkeolukorra hindamine, mis on paljudele inimestele valus, kuna aastatepikkune kohusetundlik töö on nagu maha visatud. Kes siis selle peale ei solvuks.
Vähe sellest, nii lihtne oleks näidata kellegi peale näpuga, seejärel väidetav süüdlane risti lüüa ja väita, et probleem on sellega lahendatud, nagu praktiseeris omal ajal kurikuulus grusiin Džugašvili. Tegelikult jäid probleemid alles ning tulemuseks oli ühe impeeriumi kadumine eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate lõpul. Seega ei tähenda probleemi tuvastamine süüdlase otsimist. Samas on juba eksisteeriva probleemi ignoreerimine kahtlemata mugav, kuid toob kaasa vaid selle süvenemise ja eksistentsiaalsete raskuste tekkimise. SA Saare valla Aktiviseerimiskeskus soovib kaasa aidata valla ettevõtluskeskkonna parandamisele ning noorte ettevõtlikkuse arendamisele.
Sellest lähtudes alustab alates jaanuarikuust keskuse ruumides tööd noortele (vanuses 13-16 aastat) suunatud ettevõtlikkuse ja ettevõtluse huvialaring, mille käigus saadakse ettekujutus, mis tähendab olla ettevõtlik, kuidas leida ideid ja neid ellu viia, mis on heategevus ja vabatahtlik töö, kuidas korraldada erinevaid üritusi, kust saada teadmisi, leida koostööpartnereid ja raha. Ringitöö käigus külastatakse erinevaid ettevõtteid, tutvutakse edulugudega, osaletakse töövarjuks olemisel, treenitakse esinemisoskust jpm.
Ringi tööst osavõtt on huvilistele tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine aadressil rein@ aktivkeskus.ee või suhtlusportaali Facebook keskkonnas MTÜ Saare Valla Noorteühingu NETIT aadressil.
