Reisikiri: Roomas sajab pühapäeviti vihma ehk reis Itaaliasse
27. oktoober + 15° C
Olime otsustanud, et kui on ilus ilm, siis Vesuuvile, vihmaga linna peale. Tundus piisavalt ilus, soojasti riidesse, turvalised jalanõud jalga ja Vesuuvile. Vesuuvi kõrgus on 1277 m üle merepinna, üks serv kõrgem, kraater 600 m lai ja 200 m sügav. Vana mäe kraatrist, Mont Somma, kerkis 79 a purske tagajärjel praegune Vesuuv. 79. aasta purske tagajärjel hävisid mäe jalamil asunud antiikaja linnad: Pompei, Stabiae (mattusid laava e tardkivimite alla) ja Läänepoolne Herculaneum (uppus mudamerre). Viimane purse oli 1944., suitseb kergelt tänaseni. Sõitsime lähirongiga (või oli see erio) Ercolanosse. Seal olid taksobussid juba ootamas, et turiste Vesuuvi otsa viia. Viimane ca 200 m tuli jalgsi tõusta kraatrini. Vihma hakkas tibutama, tuul ka veel. Kähku keebid selga, enne kui tippu jõudsime, olid need tuule poolt puruks rebitud. Tuul oli ülesminnes tagant tõukamas, see-eest üleval tahtis lendu viia. Saime kraatri ilu vaevalt nautida. Müstiline see oli. Põgusa pilguheite läbi vine Napoli lahele ja tema saartele Caprile ja Ischiale. Tagasitee kulges vastutuult. Mõned olid siiski paljapäi, suud –silmad kiviprahti täis. Taksot oodates saime müügikioskisse tuulevarju. Turist jätab sinna eurosid igatahes! Kokkulepitud ajaks oli taksojuht kohal, aga Maimu kadunud. Ta ootas meid kusagil allpool. Ka tema sai üles leitud ja sõit läks allamäge. Pärast külmetamist ei olnud kellelgi tahtmist Herculaneumi väljakaevatud varemeid vaadata. Maimu siiski tahtis näha ja Mall jäi seltsiks, pealegi oli seenioridele sissepääs tasuta. Mingi mulje sai. Hämmastav, et meie ajaarvamise algul osati juba läbimõeldult tegutseda, püsivalt ehitada, kodu kaunistada.
Tagasiteel kohtusime omadega, seltskond olevat pizzabaaris. Saime meiegi selle pere maitsvat pizzat.
Tagasiteel olime rongis puhata saanud, nii et võis veel Napoli linna peale hulkuma minna. Metroojaam, kust väljusime osutus mäe otsas olevaks. Laskusime merepoole alla trepptänavaid pidi. Nautisime tuledes linna ilu, vaatasime välja objektid, mida järgnevatel päevadel vaatama minna ja täiendasime toidupoest toiduvarusid(veini ikka ka, odav ju!). Oma Napoli-kodu lähedale Caribaldi väljakule viis meid 2R buss otse südalinnast.
28.oktoober +17° C
Täna on päevakavas Capri. Sõidame rongiga Sorrentosse ja sealt laevaga Caprile. Päikesesaar õigustab oma nime. Saare tegi kuulsaks Tiberius, kes kolis sinna aastal 27 ja juhtis sealt impeeriumi kuni surmani koos oma pärija Caligulaga. Tiberius laskis saarele ehitada luksuslikke villasid, neist villa Jovis on üks paremini säilinud villasid Itaalias. Sellel 10,4 km2sel kaljusaarel suvitab aastas ca 100000 turisti. Saarel on 2 linna: idapoolne Capri ja läänepoolne Anacapri. Neid linnu eraldab 589 meetrit kõrge Solaro eri.
Grupp jagunes 2-ks. Üks seltskond kasutas funikulööri, teine grupp valis jalgtee, mööda treppe üles. Nii nägi rohkem kohalike elamisi ja nende aiakesi, sekka hotellid. Sellele grupile piisas Capristki, Anacaprile tulnuks sõita bussiga. Lonkisime niisama, vaatasime poekeste väljapanekuid, jõudsime lõunapoolsesse luksuslikumasse linnaossa. Seal saime kokku teise poole grupiga ja siirdusime koos pitsat sööma. Varsti oligi aeg tagasi pöörduda.
Muide, Caprit seob Eestiga muuhulgas Läänemaal sündinud Jakob von Uexküll, kes oma viimased eluaastad (1940–1944) veetis sel saarel.
29. oktoober +13° C – +20° C
Täna on meil Napoli linnaekskursioon. R2 viib meid kohale, paneb teatri juures maha. Meil ongi nõuks võetud teatrit vaadata. Kuni see avatakse poole tunni pärast, siis seni imetleme Umberto I galeriid, mis 1890 ehitatud kaubanduslikuks otstarbeks ja napollaste kogunemiskohaks.
San Carlo ooperiteater Charles Bourbonile ehitatud ja avatud 1737 kuninga sünnipäeval. Giidiks jälle Valentina-nimeline naine. Hilisem kuningas Ferdinand lasi loožidesse paigutada peeglid, mis võimaldasid kuningal külastajaid jälgida. Valentina tutvustas meile 5 rõduga luksuslikku saali, saime istuda kuningaloožis ja imetleda avarat fuajeed. Valentina juhtis tähelepanu fassaadi vaatamisväärtustele. Teatrist jäi mälestuseks sisetrepil tehtud foto kogu reisiseltskonnast koos giid Valentinaga.
Seejärel imetlesime kuningapaleed väliselt ja vaatasime San Francesco di Paola basiilikasse, mida Ferdinand I 1816 on lasknud ehitada Rooma Pantheoni eeskujul.
Edasi jalutasime kaldapromenaadile, kus nägime meeleavaldajaid, kes tirisid sõiduteele prügikonteinerid ja loopisid nende sisu sõiduteele laiali tekitades silmapilkselt liiklusummiku. Hiljem uudistest lugesime, et meeleavalduse põhjuseks oli Napoli lähedale väikelinna rajatav er prügimägi. Tänu meeleavaldusele prügimäge sinna ei rajatagi! Suundusime Castel dell`Òvo, normannide valitsemisajast (1154) kindluslossi poole, mis asub väikesel saarel Santa Lucia linnaosas.
Seltskond jagunes. Mail oli eri jälle Ülikooli raamatukogule sõnaraamatut viia, Mall turvajaks kaasas. Sobis jälle R2. Ülikoolihoone oli tõesti kaunis, siseõu kaunite marmortreppide ja rikkalike skulptuuridega. Ka raamatukogu sai leitud ja sõnaraamat sai oma kohale. Lõunatasime tudengibaaris ning lubasime endile klaasi šampanjat ja cappuccinot kordaläinud ürituse tähistamiseks. Rõõmsasti suundusime tagasi kesklinna, et vaadata kuningapaleed. Palazzo Reale fassaad on kaunistatud skulptuuridega, mis kujutavad Napoli dünastiaid. Hoone kaunid saalid on täis mööblit, gobelääne, maale ja portselannõusid. Väikese erateatri Teatro di Corte kostüüme oli paljudes saalides eksponeeritud. Eriti uhke on kroonimissaal, ballisaal ja kuninglikud eluruumid. Ikka need rikkalikud laed ja võrratud marmortrepid. Teine osa seltskonnast suundus samal ajal Napoli Bioloogiajaama, et külastada Napoli akvaariumi. Bioloogiajaamale sobiva koha leidis Anton Dohrn (1840– 1909) õige rikka elustikuga lahe kaldal Napolis – linnas, mis võis ehk muudelgi põhjustel uurijaid tõmmata. 1872 läks ehitus lahti ja aasta pärast oli hoone valmis. 1873. Aasta sügisel saabusid esimesed uurijad. Bioloogiajaam pidi pakkuma kõike olulist, mida uurijale vaja: tööruum, materjali kogumise vahendid, katseriistad, raamatukogu. Ehituseks vajaliku raha pani Dohrn suures osas ise välja. Jaama käigushoidmiseks nägi ta aga kaht peamist võimalust. Esiteks – rahvale avatud akvaarium uurimisjaama katuse all. Ning teiseks, teadlastele tööruumide rentimine – ta sõlmis pikaajalised lepingud eri riikidega.
Akvaariumis vaatame kõigepealt ära kalade ja muude mereloomade kollektsiooni ja edasi ka väikese muuseuminurga. Väike, aga huvitav kollektsioon!
Kell lähenes 6-le. Oli aeg San Francesco di Paola katedraali õhtusele missale minna. Evi ja Maimu olid ka tulnud. Missat peeti külgaltaris. See missa oli kuidagi Franciskusele pühendatud, mingi seminari lõpetuseks, seega pidulikum, eelnes protsessioon. Nad laulavad kaunisti, need itaalia vaimulikud. Püüdsime korduvaid kohti kaasa laulda. Oli laululehtki, aga järg kadus käest. Vähemalt lõpulugu Laudate omnes gentes, eriod Dominum (Oh kiitke nüüd kõik rahvad, te kiitke Jumalat) saime küll kõvasti ja selgesti kaasa laulda.
30. oktoober
Jälle kohvrite pakkimine, mõnel viimane rikkalik hommikusöök hotelli restoranis ja tagasi Rooma.
Roomas jälle majutusdokumentide vormistamine, eri samad toad ja võime veel õhtuse linna ilu nautida: veel Tiberi kauneid kaldapealseid ja veel kaunimaid sildu ning paleesid, Püha Peetri väljakut, kus Maiga esitatud tänupalve kordaläinud reisi eest. Arrivederci, Rooma!
31. oktoober +17° C
Vihmane pühapäev. Roomas on viimasel kuupäeval muuseumid tasuta, ilmselt ka Vatikani eriod, sest järjekord kulgeb piki müüri Peetri platsini ja ehk kaugemalegi. Vihmast hoolimata nad seal seisavad.
Kella 11.45 on taksod tellitud. Nad on täpsed. Sujuvalt jõuame lennujaama, eri kohrid kaalutud, mõned on ülekaalulised, käib ümberpakkimine, siis sujuvad järgmised protseduurid tõrgeteta.
Mõne tunni lennu järel olemegi Riias, kelli ei ole seekord vaja keerata, need juba ongi õiges ajas (öösel oli kellakeeramine). Veel poepeatus, mõned tunnid sõitu, piiripunkt ja Pärnu.
Suured tänud Mai´le, kes itaalia keele õpetamise alguses ütles, et pärast algkursuse läbimist läheme Itaalia reisile keelt praktiseerima. Reis saigi teoks!
Natuke arve ja fakte Itaaliast:
Pindala - 301 230 km2
Rahvaarv - 60 200 100 (2010)
Rahvastiku tihedus - 199,8 in/km2 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks
Pealinn - Rooma
Riigikeel- itaalia
Rahaühik - euro(EUR)
Riigikord - parlamentaarne vabariik
President - Giorgio Napolitano
Peaminister - Silvio Berlusconi
Iseseisvus - 17. märts 1861
Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid.
Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas.
Roomast sai alguse paavstivõim.
Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks.
Rooma asub Apennniini poolsaarel Tevere(Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871.aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks.
Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu.
Pindala 1 285 km²
Elanikke 2 741 100(2009)
Itaalia Vabariigi pealinn on Rooma aastast 1946.
Kirikuid on kokku umbes 500. Roomat läbival Tiberi jõel on kakskümmend üks silda. Napoli on linn Itaalias, Campania maakonna ja Napoli provintsi halduskeskus.
Napoli on elanike arvult Itaalia kolmas linn Rooma ja Milano järel.
Napoli lähedal asuvad Pompei, Herculaneum ja Vesuuv.
Pindala 117 km²
Elanikke 963 700(2009)
Itaalias varieerub keskmine palk sektorite kaupa 19500 EEK-st kuni 70 800 EEK-ni (kõrgeim: helikopteripiloodid ja ajakirjanikud, kelle keskmine aastasissetulek on 50 000 EUR kandis, järgmine keskmise aastasissetulekuga on raamatupidamine ja kindlustus, 33 000 EUR ümber, kõige madalamad palgad on privaatteenustel – koristamine, eraõpetajad algklassides ning põllumajandus).
Pension moodustab 80-100% eelnevast keskmisest palgast(Eestis 29,5%). Vanaduspensionile mineku iga on Itaalias 65 aastat meestele ning 60 aastat naistele. Minimaalne nõutav töötamise eriod on 20 aastat.
