Reisikiri – tähelepanekuid Saaremaast
Vabade kohtade olemasolu korral lisandus teisigi soovijaid ning kokku sai rühma suuruseks 49 inimest. Saaremaale minek käib ikka üle Muhu saare ning laevaühendus toimub uute laevadega: Muhumaa ja Saaremaa.
Saarlaste arv on 70 aasta jooksul vähenenud 56 000-lt 35 000-nde piiridesse. Peamiselt koosneb rahvastik püsisaarlastest, kes on töökad, visad, sõbrameelsed, külalislahked ning kõnelevad saare murrakut. Ühe õige saarlase tunnuseks on, et ta erinevalt mandrieestlasest „õ" asemel „ö" ütleb. Saaremaalt pärit kangelase Suure Tõllu nimi kõlab tegelikult Suur Töll. Saaremaale minnes võiks teada murdesõnade tähendust: „töll" - suur mees, „hulgus" - matkamees, „pätid" - riidest sussid, „kartsas" - redel, „immike" - laisk, „sant läks sisse" - paha mõte.
Külastasime tuntud turismiobjekti Pireti kerisekivi. Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret Audlasse ehitava sauna jaoks kerisekive kokku kandnud. Põllepaelad rebenenud ja kerisekivid kukkunud jalale. Piret hakanud valust nutma ja nõnda tekkinud tema pisaratest ümberringi soo, mis praegu kannab Naistesoo nime. Oma soovide täitumiseks võib kivi juurde puu külge siduda linte või ka ümber kivi liikuda. Meilgi grupist agaramad ronisid kivi otsa, mis on 3,8 m kõrge ning ümbermõõt ligi 18 meetrit. Eemalt vaadates nagu saarlase saun, lähemale minnes alles märkad - Pireti kerisekivi.
Saare karjalapsed pidanud seda kivi kõige paremaks mängupaigaks, kus oli võimalik karutamme kasvatada ja vägipulka vedada. Saaremaal jõutakse kindlasti ka geoloogilise nähtuse juurde - Euroopa noorima kuid suurema meteoriidikraatri äärde, mille vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. 700 aastat „enne Kristust" toimunud meteoriidi kokkupõrge maaga on andnud ainet nii kultuuris, muistendites kui ka religioonis. Pandivere kõrgustiku Ebavere mäe kohalt tuli tulekera Maa õhkkonda, lendas ka üle Vigala Avaste mäe ning maandus suure plahvatusena Saaremaal. Ebavere on see koht, kus Henriku Kroonika andmetel sündis saarlaste suur jumal Tarapita. Presidendina oli Lennart Meri lemmikkohaks Saaremaa Kaali järv, kuhu ta tõi ka oma külalisi. Meteoriidi langemine on leidnud kajastamist Meri raamatus „Hõbevalge".
Sel suvel sai Saaremaal korrastatud ja laiendatud Angla Tuulikumägi. Tuuleveskite roll on saare ajaloos suur olnud ning veskilood algavad 19. sajandi lõpust. Eesti vanasõna ütleb: sepipajas ja veskikojas aetakse kõige magusamad jutud. Käesoleval ajal on viiest tuulikust täielikult renoveeritud Vilidu tuulik, kus jahvatatakse jahu. Kohapeal kerkis üles küsimus, kuidas tiivad saavad pöörelda, vastus lihtne, nad kaetakse purjeriidega.
Saaremaal säilinud tuulikute park oma viie tuulikuga on suurepärane peatuspaik, kuhu on rajatud ka külastuskeskus mitmete võimalustega. Ajaloost teame, et omal ajal kasvatati igas talus teravilja, leivateoks oli vaja rukkijahu ning tuulikute ümber toimus pidev seltsielu. Tuulikute lähedalt karja leivapoest ostsime meiegi mandrile kaasa saareleiba. Suvel oli president Ilves avanud Pärandkultuurikeskuse, kus on võimalik osaleda koolitustel rahvuslike käsitöö oskuste vallas. Kunagi oli saaremaal 800 tuuleveskit. Tuuleenergia kasutamine vähenes kui 1964-ndal aastal Suure väina alt tuli elektrikaabel. Elekter pani tööle teised masinad, öeldakse - vanad möldrid ronisid jahukotilt õlekotile.
Üks suuremaid turismimagneteid Saaremaal on Panga pank, mille kõrgus ulatub 21 meetrini. Samas piirkonnas on veel teinegi astang meres. Pank olnud kunagi ohverdamispaik, kus ohvriks toodi lambaid. Kuni 1930- nda aastani oli kallatud sealt merre õlut, mille abil püüti tagada kalaõnne kui ka rahulikku merd. Nüüd tuli liivakella juurde münte asetades oma salasoovi täitumisele loota.
Päeva ilmestas üks tore kohtumine Tõnu Juhkam´iga, kes oli Vängla külast enam kui 30 aastat tagasi Saaremaale elama läinud. Kohtumine toimus nagu rubriigis „Sind Otsides". Kõik see toimus Valjala kiriku juures, kus noorematel ja Tõnut mittetundvatel reisikaaslastel oli võimalik tutvuda vanima säilinud kivikirikuga Eestis. Ehitatud romaani ja gooti stiilis, 13. sajandil kohendatud ümber kindluskirikuks. Kirikus on palju muinsuskaitselisi väärtusi: seinamaalingud, hauaplaatide fragmente, dolomiidist ristimiskivi.
Muidugi ei saa unustada esimest peatuspaika Muhumaal - Koguva külaansambel, kus hooned on pärit peamiselt 19. sajandist, mõned ka 18. sajandist. Taludes oli mitmed hooned, nende hulk olenes pere jõukusest. Keskuseks seal on muidugi Tooma-kirjaniku Juhan Smuuli kodutalu.
Vahel võib küsida kui palju teadasaamist mahub ühte päeva. Osade jaoks oli varem nähtud tuttav, aga ikkagi kuidagi ununenud. Kõik reisilised pidasid pika päeva vastu ning see andis lootust minna järgmisel aastal uutesse Eestimaa kohtadesse. Vigala vald toetas ekskursiooni läbiviimist.
