Rekkaga Euroopas ehk reportaaž ratastel
Esimene päev
Laupäeva lõuna ajal Eestist minema, kolm proffi vaheldumisi roolis, teed head ja 21 tunni pärast oleme juba Rostockis, kus ma enne käinud polnudki.
Saksamaa võtab meid vastu vihma ja lauspilvisusega - on väga märg. Algul arvan, et sakslased on hakanud riisi kasvatama, veest paistsid vaid rohututid. Kui kuulsin, et on uputus, siis sain aru küll.
Asjad tööautosse, kruus kohvi, eilsed pirukad kehakinnituseks ja sadamasse haagise järele - esimene ots Itaaliasse. Sooja ainult 13 kraadi. Sadamas selgub, et meie haagis on hoopis Travemündes, siit edasi veel 144 km.
Nii palju tööaega läks kaotsi. Ja et töötundide arvestamise süsteem on hirm-keeruline, siis ei püüagi ma sellest aru saada. Sihtkohta peab ikka jõudma õigeaegselt. Koormaks 23,1 tonni piimapulbrit.
Õhtuks jõuame Leipzigi alla ja jääme öömajale. Teedel muidugi „staud" (liiklusummikud), mis Saksamaale nii omased.
Läbisõit 654 km.
Teine päev
Hommikul kõht täis ja jälle edasi. Külm on, kraad näitab vaid 9 plussi ja minul juba nohu tundemärgid. Aga Kohilas olevat sooja 25 ja rohkemgi.
Põllud on ikka kõvasti vee all ja mõni jõgi voolab topeltlaiuses, rääkimata väikestest jõekestest, mis lausa järvedeks muutunud. Külateed ja luhad on kohati ülenisti vee all. Ületasime kahe Saksamaa vahelise piirijõe ja jõuame endisesse SFV-sse Tüüringimaale, mis teadupärast Engelsi ja Marxi kodukant.
7 kraadi ja sajab, sajab, sajab... Siinkandis on tohutud ja hästi hooldatud humalaistandused, humalad ronivad umbes kolmemeetriste postide ümber, mis kõik saksa täpsusega korralikus rivis.
Repulblik Österreich ja olemegi Austrias. Terve päev sajab, õhusooja 8 kraadi.
Jõuame Wörgli ja saame natuke põnevust, sest Saksamaal ja Itaalias tohib sõita üle 40 t autoga, Austrias aga mitte. Seepärast laaditakse autod rongiplatvormidele ja sõidutatakse läbi Austria. Kuid jaamas selgub, et rongid ei liigu ja võib-olla ka homme mitte, kuna üks tunnel on vee all. Kutsume politseiniku, kes autode kaalud üle vaatab ja et meie auto vaid kolme tonniga lubatud piiri ületab, saame siiski loa läbisõiduks.
Sarnaselt läheb teele terve platsitäis autosid ja peagi oleme Tirolis, kus algavad minu lemmikud - sillad ja tunnelid, millel igaühel oma nimi. Mille järgi need pandud on, ei tea. Suurim neist on 820 m pikkune ja 190 m kõrgune Europabrücke. Võimas!
Õhtuks läheb ilm ilusaks ja sooja juba 19-21 kraadi. Täna jääme puhkama, sest lubatud tööaeg on otsas.
Läbisõit 791 km.
Kolmas päev
Uni magatud, kohv joodud ja taas tööle!
Terve tee kulgeb mööda orgu, mõlemal pool kõrgumas mäed. Parkimisega on Itaalias kehvad lood, autosid on palju, aga tanklaid vähe ja needki väikesed. Saime siiski ilma vahelejäämiseta hakkama.
Siinkandis on kõik vaba maa viinamarjade all, alates koduõuest kuni mäenõlvadeni välja. Nii kõrgele, kui vähegi harima ulatub.
Kümnete kilomeetrite ulatuses on üksainuke tööstusrajoon - ainult firmad ja ei ühtegi vaba maalappi.
Varsti hakkame Šveitsi piiri äärde sihtkohta jõudma, juba paistavad ka Alpid. On jälle, mida vaadata. Sihtkohaks on Verbania-Intra, väga ilus väike linnake ümber suure järve.
Tõeliselt ilus oma kitsaste tänavate ja mäkke pürgivate majadega. Rekkamehed on ikka imemehed, keeravad auto ka seal ringi, kus mõni mees jalgrattagagi keeratud ei saa...
Koorem maas ja Veneetsia poole jänese-pulgakommide järele.
Chioggia - saar Aadria meres, ainult 40 km Veneetsiast. Sinna läheb tamm nagu meil Muhust Saaremaale. Mõlemal pool tammi on kalakasvatused, kaval küll...
19,4 t porgandeid peal ja hakkame tagasi Lübecki poole trügima.
Tööaeg läbi, läbisõit 663 km.
Neljas päev
Hommikusöök söödud, rihmad peale! Ees on pikk päev puhast sõitu Saksamaa poole. „Stau" tõttu lõikasime pisut ja sõitsime läbi väikelinna. Need on siin tõesti väga korrastatud ja kaunid.
Varsti oleme lauskmaalt taas mägede vahel ja sõit läheb üle Alpide. Väga ilus on. Mäletan, et esimene kord ma ei julgenud alla eriti vaadatagi, aga nüüd pole väga viga - uudistan kohe hoolega. Ikka väga võimsad ehitised need sillad!
Temperatuur aina langeb. Kui eile oli Itaalias 28, siis praegu on ainult 16 ja paistab, et hullemaks läheb. Üle Alpide sõites on hea raadiomusa - Radio Tirol, paneb kohe jalga liigutama.
Minu jaoks on Alpides väga huvitav nähtus üksikud majad, vaid paar-kolm tükki kõrgel mägedes. Külakestest saan veel aru, aga üksikud majad? Ja paistab, et nad seal üleval kasvatavad ka midagi. Kõik teed, mis üles viivad, on küll asfalteeritud, kuid ikka väga järsud.
Vaade on ilus, mida natuke võib näha ka Saksa seriaalis "Kirgede torm". Kuigi käin juba aastaid siinkandis, ikka imestan ja imetlen!
Maasikaid kasvatatakse kahel korrusel - milline ruumi kokkuhoid ja teist korrust saab koristada ka püsti seistes.
Tankimas käime Brixleggis, kus varitseb alati suur kiusatus - suure kukli vahel kaks paksu ja sooja triibulist seaprae tükki. Aga kiusatused ju selleks ongi, et neile järele anda.
Läbisõit 712 km.
Viies päev
Tänane päev algas õige varakult, kell 4, sest kohal tuleb olla tähtajaks - lõunaks peame olema Lübecki sadamas.
Natuke igav on sõita, lauskmaa ei paku vaatamiseks suurt midagi. Veidi enne Lübeckit käime lõunapausi ajal duši all. Ka selle teenuse hind on tõusnud, varasema kahe asemel küsitakse nüüd kolm eurot. Mõnes kohas on see autojuhtidele ka lausa tasuta.
Lõunaks jõuame Travemündesse, Skandinavienkaile ja haagis läheb kohe laevale.
Tänaseks on sõidud sõidetud. Pargime auto ja läheme poodlema. Siin Küknitzis on nii palju poode - Aldi (nagu meil Säästukas), Lidl (ka odav), Rewe (kallis pood) ja KIK, kus on väga odav tööstuskaup, enamus asjade hinnaks üks euro.
Mitu tundi sai kolistatud ja kodustele natuke nänni ostetud. Ilm on ilus, sooja 22 kraadi. Vaatame autos veidi filme ja magama.
Läbisõit 634 km.
Kuues päev
Hommikuks pole veel teada antud, kuhu tööjärg täna viib. Lähen linnapeale uudistama - kena puhas väike linnake, kell 8 kõik juba toimetavad. Leidsin väikese turu, kus värsket leiba-saia, liha, kala, juurvilja, puuvilja.
Peale hommikusööki kolame veel natuke poodides, seekord täiendasime toiduvarusid. Lõunaks sai kohustuslikud 24 puhketundi täis ja siis Hollandi piiri äärde uue haagise järele.
Ilus sõit selle tutika haagise järele läbi väkeste külade ja hooldatud põldude! Külad on väga ilusad, majade esised kiviplaatidega kaetud ja mitmekesise taimestikuga. Pole näha mingeid peenraid, ka inimesi liigub vähe.
Möödume päris lähedalt Ibbenbürenist ja Dickenbergist, kus ma mõni aasta tagasi kaks kuud puhkasin. Süda läks soojaks ja ilusad päevad tulid meelde.
Tänane tööpäev lõppes alles südaööl ja sõit oli väga ilus - mäenõlvadel tuledes linnad nagu pärliread.
Jõudsime tohutu suurde terminali, kus on üle 100 laadimiskoha ja jäimegi öömajale.
Läbisõit 640 km.
Seitsmes päev
Hommikul saime 15,3 tonni segakaupa peale ja jälle tagasi Lübeckisse. Ilm on ilus ja Lõuna- Saksamaa loodus oma mägede ja orgudega kaunis, nii et - las minna! Huvitavad on päikesepatareide põllud, mis eemalt helesinistena paistavad ja mõnes kohas väga suured - ju siis tasuvad ennast ära. Puhkepäevadel on teedel väga palju motikaid ja suvilaautosid - ilm ju ilus, kisub loodusesse. Enamjaolt sõidavad suvilatega keskealised ja vanemad paarid, tihtipeale ka lemmikloom kaasas. Peale lõunat jõuamegi Travemündesse. Haagis ära antud, läheme Seelandkai lähedale peatuskohta otsima, kus me ennegi oleme olnud ja kus kõrgel kaldal laevatatava jõe kohal miljoni dollari vaadet võib nautida. Seekord jääme paigale kaheks päevaks.
Tegime korraliku õhtusöögi. Vaakumpakendist keedetud kartulid rosmariiniga, kodust kaasa võetud triibuline praeliha, sekka riivitud porgandeid ja punast sibulat, peale hapukoor, kõrvale piim. Magustoiduks kohv ja väike naps. Super! Mida sa veel oskad tahta. Läbisõit 460 km.
(Järgneb)
