Aasta teises pooles suurenes skeptikute osakaal, kes küsisid, kas ühisraha omaks võtmine oligi nii hea mõte, kui nüüd tuleb hakata üle jõu elanud naabrite kulusid kinni maksma. Jätkub ka viimsepäevaprohveteid, kes ennustavad kadu nii eurorahale, euroliidule kui kogu seni tuntud maailmakorrale ning soovitavad säästud kullaks vahetada või maale punker ehitada. Siinkohal tahaks küll meelde tuletada majandusõpikute avapeatükkidest tuntud kõverat, mis illustreerib majanduses vahelduvat kasvu ja kahanemist. Kui neli aastat tagasi olime ehk tulevikuplaanides liiga uljad, siis nüüd ei maksaks langeda teise äärmusse ja näha ees mustendamas ainult üht suurt langust.

Tahaksin kiita Tartumaa kohalikke omavalitsusi, kes paari viimase aasta kõhnunud rahakotiga on siiski suutnud kindlustada inimestele vajalikud avalikud teenused ja elamisväärse elukeskkonna. Valla- ja linnajuhid on mõistlikult majandanud ja otsinud tõhusamaks tegutsemiseks paindlikke ja uuendusmeelseid lahendusi - nagu tarkust toitva Tartumaa vääriline.

Arengud kultuuri- ja haridusalas

Tegelikult tahakski aastavahetusel majandusnäitajate ja eelarvenumbrite asemel rääkida rohkem nendest väärtustest, mida koi ei söö ega rooste ei riku. Lõppev aasta oli ju põnev kultuurisündmuste poolest. Euroopa kultuuripealinn oli küll Tallinn, kuid tegemisi jätkus ka Tartumaale. Palju külalisi tõi meile suur rahvusvaheline folkloorifestival Europeade. Tubli ja väärikas oli Tartumaa esindus noorte laulu- ja tantsupeol, kust saadud ühistunde energiat jätkub pikast ajaks.

Rõõmu tegi tänavu mitmete oluliste kultuurikeskuste valmimine nagu Alatskivi loss, Uhti avatud ateljee ja Ahhaa keskus. Uued õppehooned on saanud Kammeri kool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Eesti Lennuakadeemia. Nurgakivi on pandud Nõo Gümnaasiumi majale. Need kultuuri- ja haridusasutused on Tartumaa arengu jaoks väga suure tähtsusega.

Nimetatud asutusi ühendab veel üks joon - kõigi nende juures on tegutsemas tugevad isiksused ja hästi toimivad meeskonnad. Inimeste ühistegevus ning kasvav kodanikuaktiivsus on kahtlemata üks aasta märksõna. Loodan, et neid jätkub tõusvas joones ka tulevasse aastasse, mille ju ÜRO on kuulutanud kooperatiivide ja ühistegevuse aastaks. Kodanikupäeva eel pärjasime kõige silmapaistvamaid vabasektori ühendusi ja inimesi, saabuval 2012. aastal soovime kõige säravamat kogukonda tunnustada aasta küla tiitliga.

2011. aasta üks võtmefraas oli ehk ka "seni edasi lükatud otsused". Mõni keskkool jätkab tulevikus põhikoolina, mõnel on otsus veel ees. Ei saa üle ega ümber tõsiasjast, et põhikooli lõpetavate noorte arv jääb kolmandiku jagu väiksemaks. Kui mitmele gümnasistile peaks tundi andma kõrgelt kvalifitseeritud füüsikaõpetaja? Kui pikk tohiks olla gümnasisti igapäevane koolitee ja kui raske või kerge tema kooli- või leivakott? Nendele küsimustele otsime ka uuel aastal vastuseid koos noorte, lapsevanemate, koolijuhtide, haridusametnike ning poliitikutega.

Mida teha struktuurifondide rahadega?

Palju vastuseid ootavaid küsimusi püstitab maakonna uuenev arengustrateegia. Tartumaa senine areng on kulgenud üldjoontes selles suunas, mis kümme aastat tagasi maha märgiti, kuid liikumiskiirus pole olnud piisav. Tartu regioon ei ole jõudnud järgi Tallinna regioonile; maakonna sees ei ole regionaalsed erinevused oluliselt vähenenud. Ees ootab Euroopa Liidu struktuurifondide uus seitsmeaastane periood - millele oleks vaja selle jooksul enim keskenduda? Kas toetada töökohtade loomist seal, kuhu erakapital vabatahtlikult ei lähe? Kas püüame igasse kandikeskusse jätta poe ja postkontori? Või panustame hoopis maksimaalselt teedesse ja ühistransporti, et kõik pääseksid ligi palju laiemale teenuste ja töökohtade valikule suuremates keskustes?

Et aga strateegia koostamisel saaksid aluseks õiged andmed, palun esmalt kõiki tartumaalasi - osalege peagi algaval rahvaloendusel! Seda infot on väga vaja nii bussiliinide kui kooliklasside planeerijatel.

Mullust aastat jääb paljudele kindlasti meenutama ka suurepärane suusalumi. Kuigi seekordne talv kipub tulemisega viivitama, loodan, et kõik tartumaalased leiavad siiski võimaluse piisavalt värskes õhus liikuda ja energiat koguda. Paljudega teist loodan juba üsna pea kohtuda Tartu Maratoni rajal ning teistelgi spordiüritustel läbi kogu aasta. Aasta 2012 on ju ka kestliku energia aasta ning missugune energia saaks olla kestlikum sellest, mida annab terve vaim terves kehas.

Soovin kõigile rõõmsat aastavahetust, tugevat tervist ja optimistlikku visadust algavaks 2012. aastaks.