Reostust käis koristamas üle 160 inimese
Vallavalitsuse ja Põhja päästekeskuse ning Keskkonnainspektsiooni koostöös läbi viidud koristustalgutel kogusid vabatahtlikud kokku suurel hulgal reostust.
Esimesed koristustalgud toimusid 15. veebruaril, järgmised 22. veebruaril ning viimased 18. märtsil.
Veebruari esimesel koristuspäeval osales üle 20 inimese ning koguti kokku 250 liitrit õli, 150 liitrit adru, õli ja pinnase segu, 12 kotti ('a 160 l) õliseid kõrkjaid ja 45 kotti ('a 30 l) kruusa, liiva, kivide ja õli segu.
Teisel koristamisel osalesid üle 110 inimese ning siis korjati kokku 21 kotti ('a 160 l) õliseid kõrkjaid ja suuremaid oksi ning 155 kotti ('a 30 l) kruusa, liiva, kivide ja õli segu.
Viimasel koristuspäeval osales 26 vabatahtlikku ning ära korjati 600 liitrit kruusa, liiva, kivide ja õli segu ning õliseid kõrkjaid.
Lisaks on vallavalitsus teinud väiksemate jõududega järelkoristamist.
Tõhus koostöö
Keskkonnainspektsiooni inspektorid tegid regulaarselt rannaseiret ning jagasid informatsiooni reostunud rannaosade kohta. Vallavalitsuse koordineerimisel koguneti talgupäevadel Tilgu sadamas, kus arendus- ja haldusosakonna juhataja Nele Nõu juhendamisel jaotati vabatahtlikud väikeste gruppidena reostuspiirkondi koristama. Õli kokku korjamiseks vajalikke juhtnööre andis Põhja päästekeskuse valmisolekubüroo naftareostuskorje teenuse peaspetsialist Aare Kasvandik.
Talgutel osalejate toitlustamise eest hoolitses Osvald Catering, kes pakkus sooja suppi, pirukaid ja teed.
Raske koristada
Vabatahtlikele anti reostuse kokkukorjamiseks kohapeal vajalikud koristamistarbed - kellud, ämbrid, labidad, rehad, prügikotid, kaitserõivad ja kummikindad.
Koristamise muutis väga keeruliseks asjaolu, et reostus paiknes hajusalt mitme kilomeetri ulatuses ning seda oli võimalik koristada vaid käsitsi. Koristamisel kasutati peamiselt kellusid, millega kühveldati ja kraabiti õli liivalt ja kividelt.
Nii mõnigi kord tundus koristajatele, et liiva peal on justkui ainult väike õlipiisk, mille saab hõlpsasti kätte. Täppi kelluga korjama asudes tuli aga nähtavale, et liiva all peitus tegelikult suurem õliklomp, mis oli imbunud sügavale pinnasesse.
Palju õlilaike oli ka suurematel ja väiksematel kividel. Paksemad reostuskihid õnnestus kelluga maha kraapida, kuid mitmetes kohtades oli õli kinnitunud kivile õrna kihina, mida kätte saada oli võimatu.
Koristuspäevi tuli korraldada mitmeid, sest märtsi keskpaigani ei olnud jää ega lumi veel täielikult sulanud ning kuni viimase koristuspäevani oli osa reostust jää ja lume all peidus.
Menetlus on pooleli
Loodetavasti on nüüdseks õnnestunud enamik reostusest koristada, kuid kas see ka nii on, seda näitab aeg.
Veebruaris avastatud naftareostusega seoses on Keskkonnainspektsioonil käimas väärteomenetlus. Reostust leiti mitme kilomeetri ulatuses Tilgu sadamast nii Rannamõisa kui ka Muraste poole, sealhulgas Muraste looduskaitsealalt. Reostuse põhjustanud laev on teada, selleks oli jaanuarikuus Naissaare lähedal punkerdanud laev, millel tekkis kütuseleke.
Intsidendi järgsel kontrollimisel väitis laevameeskond, et vette võis sattuda hinnanguliselt 50 liitrit kütust ja reostus saadi poomide abil kätte. Juhtumi eest vastutavale isikule määrati väärteo korras rahatrahv. Tol ajal vees reostust näha ei olnud.
Veebruarikuus, kui Muraste piirkonnas avastati reostus, võrreldi reostusproove laevalt võetud proovidega ning need kattusid.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul on reostuslaikude pindala, millelt arvutatakse keskkonnakahju, kokku arvestatud ja selle järgi tuleb keskkonnakahju suuruseks ca 7000 eurot.
Kahjunõude esitamiseks kasutab Keskkonnainspektsioon õigusbüroo abi.
___________________________________________________________________
Vald tänab
Harku vald soovib tänada suure abi eest järgnevaid vabatahtlikke: Agni Kaldma, Ago Aho, Aivar Käo, Aivar Part, Andres Pajumägi, Ants Elhi, Ants Väravas, Arne Rahumägi, Aule Kikas, Birgit Panksepp, Boriss Babõnitšev, Boriss Rebinistov, Daina Pärt, Daisi Rist, Deiw Rahumägi, Dmitri Grusevski, Eddi Tomband, Eiko Laurimaa, Ekvart Nurme. Ene Mandre, Eve Tang, Evelin Linholm, Gert Nurme, Gert Villard, Guido Eesmaa, H. Suurvärav, Heiki Kangur, Helene Urva, Heli Soomaa, Hillar Kukk, Indrek Aarma, Innar Proode, Ivar Paulson, Ivo Jaagant, Janne Lazurin, Joonas Trussmann, Kadi Kenk, Kadri Möller, Kadri Varjend, Kaido Taberland, Kaija Salk, Kalmer Piiskop, Kari Aitolehti, Katre Kuusik, Katri Kantau, Katrin Kammer, Katrin Luhaäär, Kerttu Kangur, Kirke Torpan, Konstantin Polutornov, Krista Kanniste, Kuno Taberland, Kätlin Kreitsmann, Lauri Kogermann, Lauri Reemets, Liisa Eesmaa, Liis Truubon, Liisi Arm, Liisi Erlang, Madis Rahumägi, Maidu Rannaväli, Mairold Vaik, Margus Kikas, Margus Vetsa, Mari Elhi, Mari Saar, Marko Kuusalu, Marko Tiirik, Martin Luhaäär, Martin Rinne, Matti Korsten, Merle Alliksoo, Nele Laas, Nikolai Tihhomirov, Olavi Robach, Peeter Lukas, Peeter Mardna, Perekond Sooman, Pille Rõivas, Raido Lember, Raido Raud, Raigo Rannaväli, Raimo Välk, Ronald Sookail, Sander Kikas, Silja Konsa, Sven Veelmann, Taavi Hunt, Taavi Pragi, Tarmo Suurvärav, Tarmo Takkas, Tauri Purkas, Terje Tuisk, Timo Kassinen, Tuuli Kattago, Urve Sinisaar, Val Rajasaar, Virgo Tigane, Vladimir Kolesnikov.
Lisaks tänab Harku vald Muraste Vabatahtlikuid Päästjaid, Vääna Jahiseltsi, Vääna Vabatahtlikut Tuletõrje Ühingut, Vabatahtlikku Reservpäästerühma, Kaitseministeeriumit, Keskkonnaametit, Keskkonnainspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveametit, Põhja Päästekeskust, OÜ Strantumit, OÜ Osvald Teenuseid ning kõiki teisi, kes olid nõu ja jõuga abiks rannikureostuse talgute organiseerimisel ja reostuse koristamisel.
