Riigikogu IRLi saadikud tutvusid Tarvastu vallaga

6. oktoobril külastasid Tarvas­tu valda Riigikogu liikmed Erki Nool ja Annely Akkermann. Päe­va jooksul vastasid nad Mustla turuplatsil kohalike inimeste küsimustele, külastasid Tar­vastu gümnaasiumi, Kärstna hooldekodu, osalesid Hendrik Adamsoni sünniaastapäevale pühendatud raamatuesitlusel ning Erki Nool kohtus kohali­kega ka Tarvastu käsitöökojas. Palusime saadikutel vastata mõ­nele küsimusele.

• Millised olid kohalike ini­meste põhimured?

Annely Akkermann: Vähe töö­kohti ja sellega seoses inimeste kehv elujärg. Eriti oli sellest juttu kohtumisel õpilaste ja õpetajatega Tarvastu gümnaasiumis.

Erki Nool: Tööpuudus on va­lus probleem.Tundub, et väikeval­dades tuleb ka vanade ja noorte ealine konflikt võimendatult välja. Veel muretseti koolimaja remondi, koolibussi graafikute, mõisakooli saatuse, hooldekodu tuleviku, teederemondi rahade ja investeeringute pärast.

Mulle tehti konkreetne ette­panek aidata Martin Kleini mä­lestusmärgi valmimisele kaasa. Paluti toetada ka spordisaa­li renoveerimist ja regionaal­valdkonna rahadega tehtavaid teedeehitusprojekte.

• Mida konkreetselt saaksite siinse rahva elujärje parandami­seks ette võtta?

Annely Akkermann: Riigikogu liikmete töö hõlmab kogu Eestit. Kui õnnestub luua poliitikaid või maaettevõtlust arendavaid meet­meid, siis peaksid need sobima nii Tarvastule kui ka teistele Ees­timaa valdadele.

Keskkonnakomisjoni tööga seoses olen kokku puutunud Võrtsjärve angerja asustamise probleemidega. Ma ei pea õigeks, et angerja asustamiseks Võrts­järve kasutatakse ainult kaluri­telt püügitasuna kogutud raha. Jah, kalurid neid ju mitme aasta pärast püüavad, aga teatud osa asustatud angerjatest rändab teistesse veekogudesse. Võrtsjär­ve asustatud angerjas on püütud koguni Taani väinadest. Teisest küljest on kalandus majanduse primaarsektor, esimene, kes am­mutab tooraine loodusest. Edasi tuleb sekundaarsektor, kes toor­aine töötleb ehk angerja suitsutab või marineerib ja kaubaks pakib. Kolmas sektor on tertsiaarsektor ehk teenindav sektor, kauplused ja restoranid. Peale kalurite an­nab angerjas tööd ja leiba ka kala­töötlejatele, kauplustele ja restora­nidele. Miks siis ei peaks riik ka neilt kogutud maksudest angerjat järve asustama? Üldse pean ma väga oluliseks eluterve maaelu pü­simist, sest ma ei usu, et Tallin­na Mustamäe korterites sirguks kalamehi, põllumehi, metsamehi või kaevureid. Aga kes siis oska­vad tulevikus, kui kõik inimesed on linnadesse kolinud, loodusest toorainet ammutada, mida töö­delda ja toidulauale tõsta?

Toompeal vastu võetud seadu­sed peavad võimaldama inimestel elada üle Eesti. Sellistel visiitidel me saamegi teada, kuidas tegeli­kult elatakse ja mida oleks vaja teha.

Erki Nool: Väga keeruline on otsuseid mõjutada, kui puudub adekvaatne informatsioon. Toon näite: Õhtul võtsid fraktsiooni erinevad liikmed Viljandis kok­ku päeval nähtu. Viljandi haigla visiidil räägitu ei kattunud abso­luutselt meil väikeses hooldeko­dus nähtuga .

• Millised positiivsed või ne­gatiivsed üllatused Teid selle päeva jooksul meie vallas taba­sid?

Annely Akkermann: Ainult po­sitiivsed üllatused. Mulle meeldis sõbralik ja õdus õhkkond Kärstna hooldekodus. Imearmas Kärstna mõisakool. Palju toredaid inime­si. Ja üleüldse ainuüksi luuletu­se pärast, mis oli Kärstna koolis esitletud raamatu tagakaanel, oleks tasunud see 500 kilomeetrit autoga maha sõita. Nii ilus luule­tus. Otsige üles ja lugege!

Erki Nool: Minu isiklikuks ja kõige emotsionaalsemaks ül­latuseks oli Hendrik Adamsoni raamatu ''Kuldsel elukoidikul'' esitlus.