Riigikogulane tahab Ülemiste järve kaldale promenaadi - Terviseamet on selle vastu

Peetri aleviku riigikogulasest elanik Tõnis Kõiv on juba pikemat aega tegutsenud selle nimel, et Ülemiste järve lõunakaldale saaks rajada promenaadi, kus saaks tervisespordiga tegelda ja niisama jalutada. Terviseamet on sellele plaanile endiselt konkreetselt vastu, kirjutab Harju Elu.

Lõppenud aasta 16. detsembril andis Tõnis Kõiv Riigikogule menetlemiseks üle veeseaduse muutmise eelnõu, mille vastuvõtmisel saaks Ülemiste järve lõunakaldale rajada promenaadi. „Ülemiste järve lõunakaldale viimase kümne aasta jooksul tekkinud märgatav inimasustus on muutnud Ülemiste järve praktiliselt keset tiheasustust asuvaks veekoguks ning tekitanud õigustatud vajaduse tekitada vee kvaliteedi kaitsmise ja inimeste rekreatsiooni ning tervisespordi harrastamise huvide vahele uus tasakaal,“ seisab eelnõu seletuskirjas.

Seletuskirja järgi ei kaasneks juurdepääsu lubamisega järve kaldale õigus veekogu kasutamisele – veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ning kalapüük ei oleks endiselt lubatud.

Kõivu idee suurim oponent on terviseamet, kus ei taheta kuuldagi inimeste lubamisest praegusele sanitaarkaitsealale. Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Knut Tamm ütles Harju Elule, et amet on vastu Tallinna joogiveehaardena kasutatava Ülemiste järve sanitaarkaitseala avamisele avalikkuse jaoks, sest järve saastamise korral satub ohtu 390 000 elaniku tervis, kuna puuduvad piisavad joogivee tagavarad. „AS Tallinna Vesi suudab veereostuse korral puhast vett pakkuda orienteeruvalt 8-10 tundi,“ ütles ta.

Tamme sõnul on Ülemiste järv väga madal (keskmiselt 3 meetrit) ning seetõttu õrna ökosüsteemiga, mille võivad tasakaalust välja viia mitmed tegurid. „Ülemiste järve kallas on soine ja põhjavee seis on kõrge,“ ütles ta. „Soine pinnas tähendab, et ka lähiümbruses toimuvad tegevused jõuavad väga kiiresti järvevette.“ Orgaaniliste ainete lagunemine soodustab omakorda sinivetikate vohamist ning toksiinide ja bakterite massilist arengut ning nendest toituva zooplanktoni hulga tõusu, mis kokku viib veekvaliteedi halvanemiseni.

Loe pikemalt Harju Elust.