Lasteaias ja koolis õpitakse ju lugema ja kirjutama, asjadest aru saama. Kui poleks neid põhioskusi, ei saaks ju üldse ameteid õppida. Pole võimalik millestki aru saada. Erudeeritud endine riigimees Raivo Vare ütles intervjuus ajakirjanik P. Pulleritsule (Postimees, Arter, 22.02.2014), et elu viivad edasi dünaamilised inimesed. Kui nemad lähevad ära, jääb järele pirrutuli. Ta rõhutab, et oluline on haridus ja meil on vaja andekaid ja inspireerivaid õpetajaid.

Toob näite, kus vastupidiselt vajadusele kasvatada õpilastes austust, viiakse need õpetajate eestvõtmisel klasside kaupa Toompeale demonstreerima riigi vastu. Need on õpetajad, kes soovivad jätkata õpetamist koolis Vene õppekavade järgi, mis on ju kallutatud.

Õpetaja peab tundma eelkõige iseennast: kas tal on õiget arusaamist, tahet, empaatiavõimet, usalduslikkust, teiste inimeste austamist. Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme on öelnud: Muidugi ei saa kool olla parem muust ühiskonnast, parem saab olla inimene, kes kooli peab, kes seal õpetab." Kui ühiskond eelistab eetilisi õpetajaid, kasvab uus põlvkond põhimõttekindlaks.

Läbi aegade on tunnustatud kolme klassikalist iseväärtust - tõde, headust, ilu. Eetika laiemas mõttes peaks andma vastuse küsimusele,mis on hea, millest tuleb elus juhinduda.

Endine kasvatusteadlane Peeter Põld vaatab eetilisi väärtusi kolmetasandilisena:

• individuaalsed väärtused - endast lugupidamine, endale võetud kohustuste täitmine;

• sotsiaalsed väärtused - lugupidamine kaasinimeste vastu, sotsiaalne meelsus;

• humaansed väärtused - andumus, eneseohverdus, ideaalse eesmärgi olemasolul.

Erinevad autorid on väärtusi liigitanud mitmeti. Omal ajal rajatud Eesti kool on lähtunud P. Põllu klassikalise pedagoogika arusaamadest. Autor on põhiväärtused esitanud astmestatud trepina.

Astmed on altpoolt alates järgmised:

1) vitaalsed väärtused - tervis, võitlus lodevuse ja nautimisihaga, osavus, hügieen, meelte teravus;

2) majanduslik-tehnilised väärtused - asjaväärtused, võimalikult vähese jõukuluga saavutada võimalikult palju;

3) tunnetuslikud väärtused - teadasaamine, tõeotsingud, loogika, mõtlemise areng, kõlbeline tegutsemine;

4) esteetilised väärtused - omavad iseväärtust, kunst, mäng, vaba fantaasia, kirjandus, loodusilu, võimlemine, rütmika jm;

5) õiguslikud väärtused - määravad vahekorra üksikisiku ja ühiskonna, riikide vahel, teadmised ühiskonnast ja riigist, isamaaarmastus, õiguse austamine jm;

6) eetilised väärtused - väljendavad inimese meelsust, inimese subjektiivne tahe teha head;

7) usulised väärtused - annavad elule mõtte.

Nii on kasvaval ja areneval inimesel (lapsel) ees kindel tee lõppsihiga, mitte aga sadade hargnevate teede rägastik. Laps peab mööda neid astmeid üles ronima, hüpetega kõrgemale ei pääse.

Inimene vajab enda ümber enam emotsionaalsemat kultuurikeskkonda. Õpilase psüühika on terviklik süsteem, mis avaldub käitumises. Kui arendatakse iga hinna eest võimeid ning jäetakse unarusse eetiline kasvatus ja domineerib ühiskondlik arvamus, kujnevad inimeses pragmaatilised väärtused, ükskõiksus teiste suhtes, ebamäärane rahvuslik minapilt.

Rannu kooli õpetaja K. Lõhmus (Postimees, 6.10.2008) vaeb samasuguseid probleeme kooielus. Ta arvab, et Nõukogude ajal oli küll elu teistsugune, aga paljud meie õpetajad toimisid Eesti koolis Johannes Käisi ja Peeter Põllu põhimõtteid järgides, jättes ära punase udu. Põhieesmärgiks seati teadmiste omandamine ja harmoonilise isiksuse kasvatamine. K. Lõhmus leiab ka, et meile pole vaja Ameerika ega Soome kooli. Meil on oma kool, millel vanust juba 300 aastat. Jõudu teile, Õpetajad!