Vajame rahulikku arutelu

„Kui aega pole, siis läheb kõik väga närviliseks. Kui emotsioonid on tugevad, siis mõistus ei kontrolli protsessi. Kui on aega ja ei survestata nii tugevalt, siis teeme tarku otsuseid," tõdes ta, viidates emotsioonidele, mis on viimastel päevadel Ristil üles kerkinud seoses volikogu ette otsustamiseks jõudnud alternatiiviga muuta Risti põhikool lasteaed-algkooliks.

Alteri hinnangul on Risti põhikooli muutmine lasteaed-algkooliks Risti inimestele jätnud emotsionaalselt valusa ebaõiglase sammu tunde. Tekkib küsimus, miks peaks vägivaldselt III kooliastme viima Padisele. „Oleks Padisel 3000 elanikku ja Ristil 500, siis jah. Kuid praegu Padisel piirkonnas elanikke 900 ja Risti piirkonnas 900 ehk enam-vähem võrdselt. Risti poistest ja tüdrukutest käib Padisele kooli praegu 4, õpilastele tegemist pole tõmbekeskusega," vahendas Alter Ristil esilekerkinud mõtteid.

Kolmas alternatiiv

Risti koolipere pakkus välja volikogule arutamiseks kolmanda alternatiivi - selleks on lasteaed-põhikooli loomine. Alteri sõnul on olemas ruumid ja maja toimiks selle variandi kohaselt lasteaed-põhikoolina ühe haridusasutusena.

„Kui sel puhul jätta kõrvale vajalik juurdeehitus koolile, mis on kõige kallim variant üldse, siis tasuks kaalumist lasteaiale moodulbokside rentimist ja koolimajaga ühendamist. Lasteaia liikumistunnid saaks teha siis kooli võimlas, kunstitunnid klassis, söökla oleks ühine," selgitas Alter säärase integratsiooni võimalusi.

Volikogu ajutise hariduskomisjoni juht Külli Tammur lausus, et hariduskomisjon hakkab pakutud kolmandat alternatiivi arutama. Samas lisas ta, et kuigi antud teemat tuleb kindlasti veel kogukonnaga arutada, ei saa see kesta kuid ja  aastaid: „Volikogu ette on mul selle küsimusega plaanis tulla hiljemalt maikuus. Praegu on eesmärgiks pigem jõuda otsusele selle kooliaasta sees."

See sügis veel rahulik

Olenemata volikogu otsusest sel sügisel siiski mingeid muudatusi valla senisesse haridussüsteemi ei tule, kuna tehniliselt võtab asjade kinnitamine haridusministeeriumis rohkem aega.

Haridusteemalisel ümarlaual viitasid mitmed sõnavõtjad sellele, et koolihariduse osas võimalikke muudatusi ette võttes tuleb kindlasti arvestada oodatava haldusreformi mõju ning ääremaastumise ohtu.

Jüri Alter märkis, et samuti tuleks läbi mõelda see, mis juhtub siis, kui riik  vähendab paari aasta pärast haridusele suunatud eraldisi omavalitsustele, kui neis on põhikoolid üksteisest vähem 13 km kaugusel. „Mis saab siis Ristist, Padisest, aga ka Ämarist ja Vasalemmast?" küsis ta.

Samuti on üheks arutlusteemaks praeguses olukorras liitklassid - eeldades, et riik hariduse toetussummasid ei tõsta, on üheks võimaluseks kulude vähendamiseks liitklasside moodustamine. Kohtumisel esinenud lapsevanemate sõnul on praeguse arutelu käigus ära unustatud Risti lapsed ja nende arvamus plaanitavate muudatuste kohta. Ümarlaual osalejad avaldasid lootust, et tegemist pole viimase sarnase üritusega ning selle tundliku teema üle saab ka edaspidi ühiselt aru pidada.

Moodullasteaiad Eestis juba kasutusel

Skandinaavias kasutatakse mooduleid juba pikka aega lasteaedade, koolide ja kontorite ning isegi hotellide ja haiglate rajamiseks. Eestis on moodullastead kasutusel näiteks Rae vallas, samuti kavandab nende rajamist Tallinna linn.

Ehitusseadmete ja -masinate rendiga tegeleva Cramo andmeil on lasteaedade jaoks mõeldud moodulid on üheksa meetrit laiad ning neil on kahel küljel aknad. Elektriga köetavad moodulid vastavad kõikidele Euroopa Liidu nõudmistele. Kommunaalkulud peaksid olema umbes samad, mis sama suurusega püsiehitisel. Moodulhoonete eelis on nende kerge teisaldatavus.

Samas on moodulit mõistlik rentida pikemaks perioodiks kui üks aasta, sest igal moodulil on paigaldus- ja mahavõtmiskulud, mis lühikese perioodi puhul on liiga suured.