Risti lasteaed-algkool tooks 9-13 uut lasteaiakohta
Risti kooli tuleviku üle arutavad praegu nii volikogu kui ka valla elanikud. Milline on kooli tuleviku kaalumise praegune seis?
Viimasel volikogu istungil pikendati ajutise hariduskomisjoni volitusi ja saame tegutseda uute valimisteni. Praegu on töös Risti koolis toimunud ümarlaual esile kerkinud kolmanda alternatiivi (kooli säilitamise 9klassilisena ning sellele moodullasteaia lisamise - toim) numbritesse panemine. Moodullasteaia hinnapakkumised moodulite rendiks ja väljaehitamiseks on olemas. Moodulitega laheneks Risti lasteaia maja küsimus, aga põhikooli õpilaste arvu pool jääks endiselt õhku.
Järgmine samm on avalik arutelu aprilli keskel. Sellel tutvustan komisjoni aruannet, kuulan küsimusi, püüan selgitada ja kuulan ettepanekuid. Mul on plaan kutsuda ka volikogu liikmed avalikule arutelule, et nad kuuleksid inimeste otsest emotsiooni, mitte see ei jõuaks nendeni minu suu läbi. Facebookis käib ka arutelu jooksvalt edasi.
Volikogu aprillis seda teemat tõenäoliselt veel ei otsusta - otsus jääb maisse. Kaugemale ei tahaks lükata, sest siis tuleb suvi peale ja teema läheb hapuks kui seda lõpmatuseni edasi lükata. Tuleb milline otsus siis tuleb. Volikogus on inimesi üht ja teist meelt. Ma ei karda, et volikogu otsustaks ainult arvude põhjal.
Milline on volikogus häälte seis praegu?
Pigem on volikogu liikmetel praegu hoiak, et vanaviisi tüürib asi oma lõpu poole. Mingit muudatust on vaja.
Palju on pakutud kahe kooli ühtse juhtimise mõtet, aga see pole seaduslikult mõeldav. Majanduslikus mõttes ma pole seda seetõttu läbi arvutanud, aga laias laastus tähendaks see ühe direktoripalga kokkuhoidu ja mõlemasse kooli õppealajuhataja koha lisandumist. Asutusi oleks küll üks, aga väikeseid klassikomplekte kahes majas ikkagi kaks. Lisaks veel see, et lasteaia direktoriga oleme rääkinud ja ta ütleb, et kahe maja vahel sõitmine on kehv variant, hakid oma mõtet ja tööpäeva kahe koha vahel - nii ei saa nagu kuskil lainele.
Volikogus põrutas viimane kord keegi, et Ristile hoopis neljaklassiline algkool teha, aga seda mõtet edasi ei mõeldud.
Peamine küsimus on ju ikkagi selles, et valla majanduslik seis ei ole liiga hiilgav, keegi ei taha seda muudatust teha niisama või kellegi kiuste. Tavaline vallakodanik ju otseselt ei tunneta, et vallal oleks kuidagi raskem: nende numbritega tegelemine ja klapitamine on vallavalitsuse rida, tööd ju tehakse, palku makstakse, kõik näib toimivat nagu alati. Aga valla tulud on langenud, kulud aina kasvavad. Kui oma pere rahakott näiteks võtta, siis kui su palk langeb ja arved suurenevad, siis tuleb ju kuskilt midagi kokku tõmmata. Seega ma oponeerin neile, kes ütlevad, et ei saa ainult raha poolt vaadata. Kui meil pole raha, et maksta õpetajatele palka, mis siis üle jääb?
Viimased aastad on näidanud, et riik tahab läbi suruda haldusreformi ja seda tehakse ka hariduse kaudu: survestatakse raha mitteandmisega liitma ja kokku tõmbama ning meile jääb justkui vaba valik see otsus ise teha.
Kuidas on võimalik nii suur kokkuhoid vaid kolme klassikomplekti kaotamisega?
Kokkuhoid tuleb kõige lihtsamalt öeldes sellest, et kaoks ära 2,5 õpetajakohta ehk nende palga- ja maksukulud ja kaoks ära lasteaia vana majaga seotud kulud. Sealjuures ei ole veel arvesse võetud vajalikke investeeringuid, mida meid kohustab tegema Päästeamet.
Tulude pool kasvab teisel alternatiivil tänu lisarahastusele - lähiaastatel natuke, aga alates 2017. aastast toimub suurem muutus. Tänase koolisüsteemi juures langeb ka Padise koolis III kooliastme õpilaste arv alla 30, mis tähendab riigipoolse lisarahastuse kadumist. Risti koolis on see olukord juba täna käes ja peamiselt seetõttu peabki vald õpetajate palgafondile nii palju juurde panama. Muudatusega oleks võimalik lisarahastus säilitada.
Miks ei saa lasteaeda praegusesse koolimajja panna seal klasside arvu säilitades?
Küsimus on selles, et kuhu lasteaed mahutada. Ühe rühma peale läheb ca 110 m2, kokku siis üle 200 ruutmeetri, aga sellist vaba ruumi praegu ei ole. Nii koolides kui lasteaias on rangelt õigusaktidega ette nähtud, kui palju ühe lapse kohta ruumi peab olema.
Teise alternatiivi puhul saaks kasutada suurt muusikaklassi ning avatud trepiga osa - see majatiib jääks lasteaiale.
Siin ongi põhjust rääkida kolmandast alternatiivist, milleks on moodulitest juurdeehitus Risti koolile lasteaia jaoks. Mu isiklik arvamus nende moodulitega seoses: need on mõeldud ikkagi ajutiseks lahenduseks, aga meil pole ajutist lahendust vaja. Moodulid on mõeldud väga kiireks vajaduse rahuldamiseks näiteks uuselamupiirkondades.
Risti saaks nii moodulite kui ka kooli ümberehitusega 9-13 lasteaiakohta juurde. Need lapsed, kes täna Ristilt Padisele käivad, saaksid oma koha Risti lasteaias.
Mida vald teeb Padise kooli kulutuste vähendamiseks?
Meil on ette nähtud sel aastal investeeringuteks 200 000 eurot, mis on kavandatud Padise kooli võimla osa soojustamise ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks. Juhul, kui mingi muudatus koolide osas otsustatakse teha, on võimalik see raha suunata ümber.
Oleme ehitusnõunikuga mänginud paberil läbi: võimla soojakao kõrvaldamisel saaks kokku hoida aastas 8-10 tuhat eurot. Kokku oli Padise kooli hoonete ülalpidamise kulu eelmisel aastal ca 65 000 eurot.
Trassi kohal, mis peaks koolimajja sooja tooma, kasvab talvel ereroheline rohi. Vallavalitsusel on käimas projekt kaugküttesüsteemi rekonstrueerimiseks. Positiivne otsus on olemas, aga sel aastal pole lihtsalt jõudu panna rohkem omafinantseeringut, sest teeme Ristil veetorusid. Padise soojatrassid peavad seega ootama järgmise aastani. Trassikulude kokkuhoid võiks olla ehk ülejärgmisel kütteperioodil näha.
Minu isiklikult näen, et üheks lootusekiireks võiks Padisele olla Paldiskisse kavandatav LNG terminal. Kui see projekt peaks teoks saama, siis võiks meile gaasiküttele üleminek väga soodsaks kujuneda. Õliküte Ristil on paratamatult kõige kallim kütteliik, Padise süsteemide olukord pole ka kiita. Kolhoosiaegadel ehitatud asjade eluaeg hakkab lihtsalt läbi saama.
Mida saaks kogukond asemele, kui valida 6klassilise Risti kooli variant?
Võimalikku kokkuhoitavat raha saaks kasutada millekski muuks. Mida saab teha 60 000 euroga? Kui vallaeelarve kõrvale võtta, siis saab igaüks vaadata. Näiteks saab selle eest maksta üle kolmandiku lasteaiatöötajate aastasest palgakulust. Selle summa eest saaks katta näiteks Risti raamatukogu kolme aasta kulud, see summa on praktiliselt võrdväärne valla muinsuskaitse kulude või rahaga, mis kulub aastas eakate sotsiaalseks kaitseks, seda raha on kuus korda rohkem kui tänases vallaeelarves on ette nähtud kultuuriürituste korraldamiseks. Eks igaühel tekib oma nägemus, mida selle raha eest saaks.
Sellega on kõik nõus, et koolid on meie valla süda - kui neid pole, siis vald hääbub. Meil pole ju mõtet pidada vaikselt hääbuvat tulevikuta vanurite valda.
Milliseid uuendusi on oodata õpilaste transpordis, et see võtaks vähem aega?
Koolitranspordis ei ole hetkel muudatusi plaanis. Koolide algusajad on planeeritud vastavalt Harju ühistranspordi korraldusele ja valla koolibuss liigub vastavalt koolitundide toimumisele. Õpilased jõuavad kooli kõige varem pool tundi enne tundide algust. Koolibussi võrk on arvestades majanduslikke võimalusi optimaalne. Koolitee jääb kõigile koolibussiga liiklejatele kindlasti alla tunni.
Kuidas tuua valda lisaraha?
Arengukava koostamisel oli see teema töögruppides arutlemisel. Seati ju eesmärgiks jõuda 2025. aastaks mõnesajainimeselise elanike arvu kasvuni. Valla arengukava tegevused ongi mõeldud selleks, et parendada praeguste elanike elukeskkonda ja tuua siia inimesi juurde.
Samas pole keegi pakkunud välja seda ühte ideed, mis imeväel elanike arvu kasvataks. Nö kartulikotijagamise poliitika pole minu arvates kuigi jätkusuutlik lahendus. Selge on see, et on vaja töö- ja elukohti, aga nende loomine pole otseselt ju valla ülesanne.
Möönan, et koostööd saaks teha näiteks Risti korteriomanikega. Pakkuda pole ainsatki üürikorterit, samas seisavad korterid tühjana ja nõudlus on olemas. Võiks omanikega ühendust võtta ja uurida, kas nad on ehk mõelnud kortereid rentida või müüa.
On vabad töökohad, aga väljastpoolt valda tulijatel pole elukohta. EKOYs on pakkuda ju pigem lihtsamad ametikohad, kus pakutav palk ei võimalda ilmselt kohe ehitada või osta kinnisvara.
Mõlema meie keskasula korterelamud lagunevad, ühistuline tegevus puudub. Näen siin valla rolli eestvedajana, et inimesi kokku kutsuda, informeerida võimalustest või aidata läbi viia ühistu moodustamise koosolek ning suhelda kinnisvaraomanikega, kellel näib olevat ükskõik oma tühjalt seisvatest korteritest ja nende üha kahanevast väärtusest. Kuigi see pole jälle ju absoluutselt valla asi ajada - vara omanik peaks ikka ise selle vastu huvi tundma.
