River Tomera: Keila sport põhineb paljus entusiasmil

 (1)
River Tomera: Keila sport põhineb paljus entusiasmil
River Tomera tutvustab päikesepaneelide juhtpulti.Valdur Vacht

River Tomera lahkub Keila Tervisekeskuse juhataja ametikohalt. Keila Leht palus sel puhul temalt intervjuu.

Juhtisite Keila Tervisekeskust neli aastat. Mis jääb sellest ajast enim meelde?

Tervisekeskus töötab tänasel päeval kindlasti efektiivsemalt, kui ta kunagi varem on töötanud. Samuti oleme igal aastal vaikselt tulusid kasvatanud, mullu näiteks üle 14%.

Võimaluste piires oleme maja remontinud, kuigi vajadused selle ja tehnika uuendamise suhtes on jätkuvalt väga suured. Renoveerimistöödeks õnnestus kaasata riigi heitkvootide rahastus - ujula veepuhastuse tarvis hankisime söefi ltrid ning Keila oli pioneeriks päiksepaneelide paigaldamisel.

Edukad ja meeleolukad olid Tiimspordi sarja kaks hooaega. Esimene hooaeg oli eriti aktiivne, kus sai korraldatud kaheksateist osavõistlust erinevatel aladel ehk vaba nädalavahetust praktiliselt polnud.

Majas on vahvad ja aktiivsed rentnikud, kes rikastavad oma teenustega tervisekeskuse põhitegevusi.

Majas töötab palju noori inimesi, kes teevad oma tööd entusiastlikult ja rõõmuga. Meelde jäävad ka probleemid, mitmeid tehnilisi tõrkeid on tulnud lahendada isegi kesest ööd. Meelde jäävad üksikud juhtumid kurikaeltega, neid pole õnneks palju.

Spordikeskuste tellijad enamasti hoone välisilmesse ei panusta. Arhitektide Vilen Künnapuu ja Ain Padriku loodud tervisekeskus kaunistab tänaseni Keila linnapilti. Milline tundub maja selles töötades ja selle eest hoolt kandes?

Maja visuaalne pool on kindlasti energiasäästlikkusele lõivu maksnud, aga Keila Tervisekeskus oli ka üks esimesi veekeskusi omas ajas ja energiasääst polnud maja ehitamise ajal veel suurim prioriteet.

Suured klaaspinnad ja kõrged laed pole kindlasti kõige otstarbekam lahendus. Keila Tervisekeskuse energiakulud talvel on 30 tuhande euro ümber kuus ja suures osas selle tasumiseks läheb kogu teenitud tulu.

Tunnustama peab, et tervisekeskuses on kasutatud omal ajal parimat saadaolnud tehnoloogiat, juba algusest peale on siin olnud innovatiivsed soojatagastusseadmed, mis maksimaalselt taaskasutavad basseinivee, reovee ja õhu soojuse.

Palju vaeva on olnud lamekatustega ja lumerohketel talvedel nendelt lume eemaldamisega. Paar aastat enne renoveerimist polnud majas kohta, kust vett poleks läbi sadanud.

Tänaseks on enamus läbijookse likvideeritud, kuid üksikud on kahjuks veel jäänud.

Remontide käigus tuli säilitada maja arhitektuuri. Nii sai ujula plastkatuse kinniehitamisel rakendatud valguskuplitega lahendust ja ka uued päikesepaneelid sobivad päris hästi hoone välisilmega.

Kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et sisulisest tööst rohkem aja- ja närvikulu võtavad tervisekeskuse tehnilised ja majandusküsimused. Oli see ka tegelikkuses nii?

Ühtepidi tervisekeskus ongi suur, keeruline ja natuke väsinud kinnisvaraobjekt, mis nõuab pidevat haldamist ja kus parajalt amortiseerunud tehnikaga alati mingid jamad juhtuvad.

Samuti on olulised sisulised tegevused, mis majas toimuvad. Tervisekeskeskus müüb ja turundab ühtepidi oma tasulisi teenuseid, samas töötab hommikul koolivõimlana ja pärastlõunast võimaldab tasuta sportimist kõikidele Keila spordiklubidele. Reedeti on tervisekeskuse saunad avatud pensionäridele, kes saavad seal ka vihelda.

Suur osa teenuseid osutataksegi Keila linnale kui omanikule, paraku on linna rahalised võimalused piiratud ja seeläbi on fi nantsküsimused võtnud päris palju aega. Võin kinnitada, et n-ö „pokazuhhaga" pole tervisekeskus tegelenud, oleme talitanud talupojamõistusega ja efektiivselt ning nende võimaluste raames, mis meie käsutuses on olnud.

Tervisekeskusel on täna uus aktiivne nõukogu, kes loodetavasti leiab keskusele ja kogu Keila spordile uue ja värskema hingamise. Linn omalt poolt on lubanud nii tervisekeskuse kui kogu spordi rahastamist tulevikus veelgi parandada.

Päikesepaneelid tervisekeskuse katusel on vist tänaseni suurim töötav päikeseenergiat tootev paigaldis Eestis. Kui suur on olnud kokkuhoid?

Keila enam esikohal ei ole. Täna töötab Pärnus paigaldis võimsusega 60 kW ja paar sellist on veel valmimas. Just viimase poole aasta jooksul on hakatud üle Eesti hakatud massiliselt nii fi rmade kui ka eraisikute poolt paigaldama päikesepaneele.

Meie tervisekeskuse paneelide võimsus on 45 kW ja eelmisel aastal tootsime päikesest 42 tuhat kWh elektrienergiat, mis on ligikaudu 5% tervisekeskuse aastasest tarbimisest. Kokkuhoid oli üle 4000 euro.

Loe veel

Miks on päikeseenergiat tootvad paigaldised nii kallid, on siin mängus jõud, kes pole alternatiivenergiast huvitatud?

Päikesepaneelide hinnad on viimaste aastatega 20% langenud, samuti on paneelide efektiivsusnäitajad suurenenud.

Tänasel päeval on võimalus saada tasuvusajaks juba alla kümne aasta. Toodetud elektrienergiat saab ka väga lihtsalt müüa kalli päevase börsihinnaga elektrimüüjatele. Kahjuks ei toeta riik hetkel päikespaneelide massilisemat paigaldamist, aga loodetavasti on tulevikus mõned meetmed ikka tulemas. Huvi selle valdkonna vastu on väga elav.

Keilas on tugev korvpallikool, kergejõustiku-, jalgpalli- ja ujumisklubi, head võimalused suusatada, jalgrattal sõita... Kas võimaluste paljusus ei tekita alajuhtide seas põhjendamatut konkurentsi?

Keila sport põhineb väga palju entusiastidel, keda Keilas on palju. Keila spordiklubide eelis näiteks Tallinna ees on see, et klubid saavad treeningbaase kasutada tasuta. Head treenimisvõimalused aga väljenduvad kasvõi noorte korvpallurite ja ujujate viimase aja tulemustes.

Meie noortel on mitmeid erinevaid võimalusi sportida ja väga positiivne on, et kõik on käe-jala juures. Keilas nagu ka mujal Eestis on probleemiks treenerite tasustamine. Treenerid peavad oma palga korjama lastevanematelt ja seetõttu on põhikohaga pühendunud treener olla väga keeruline. See on viinud ka mitmete spordiklubide sulgemiseni.

Treeneritest tõstaks eriti esile Tõnu Meijelit, kes Swimklubi juhina on suur Keila ujula patrioot ja toonud siia enamuse maakonna ujumisvõistlustest. Eks alade paljusus tekitab ikka konkurentsi, sest aktiivsete laste arv on piiratud ja värbamistööd tehakse juba lasteaias.

Samas on konkurents elu edasiviiv jõud ja lapsed saavad soovi korral aja jooksul proovida erinevaid klubisid ja alasid.

Kumb on Teile lähedasem - suusa- või jalgrattasport? Või hoopis mõni kolmas ala? Mis on parimad isiklikud saavutused?

Harrastajana olen mänginud peaaegu kõiki pallialasid. Mõned aastad tagasi mängisin veel kuni korda kolm nädalas korvpalli, lisaks sai toksitud võrkpalli. Jalgpallis oli veel kümmekond aastat tagasi harjumus olla fi rmade meeskondades üks tegijamaid, kui järsku selgus, et nooremad liiguvad oluliselt kiiremini ja pall ei püsi enam jalal.

Eelmisel aastal sai kümnes kord läbitud Tartu Rattamaraton, lisaks jäävad osalemised Tartu Rattarallil, suusmaratonidel, minitriatlonitel. Väga vahva on orienteerumine, millega tegin tutvust alles mõned aastad  tagasi seoses Extremspordi sarjaga. Viimaste aastate lemmikuks on jalgratas.

Rattasõidu harrastamiseks on Keila terviseradade maastikul ülihead tingimused ja lisaks on ümber linna asfaldisõiduks arvukalt rahulikke teelõikusid. Suvel sõtsin mitmel korral Tallinna asju ajama jalgrattaga.

Väga meeldiks, kui tulevikus viiks Keilast rattatee nii mere äärde kui pealinna. Väga asine on Keilas discgolfi rada, mille võlude sügavam avastamine seisab alles ees.

Noorena harrastasin aktiivselt kergejõustikku, tõkkejooksus olen mitu korda olnud Eesti noorte esikolmikus ja Tallinna meister. Proovisin siis erinevaid alasid, olen käinud judo- ja tennisetrennis, ratsutanud, tegelenud karatega.

Nädalavahetused möödusid suusatades, kuid vanakooli mehena pole ma uisustiili siiamaani suutnud omaks võtta.

Eesti meistrivõistlustel olen tulnud esikolmikusse sellisel eksootilisel ala nagu sportkeegel. Üheksakümnendate algul sai Lõuna-Venemaal proovitud paraplaaniga lendmist ehk sellest ajast on olemas tollase ALMAVÜ poolt välja antud deltaplaneristi tunnistus.

Alasid, millega olen tegelenud ja kokku puutunud, on veel palju ja päris võõras pole ükski spordiala. Laste kaudu olen tutvust teinud iluvõimlemise ja moderntantsuga.

Kuidas hindate Keilat elukohana?

Elasin Tallinna kesklinnas, kuid lapsena veetsin suure osa ajast vanavanemate juures Kloogarannas ja siis sai päris tihti käidud Keilas. Seitsmekümnendatest on eredalt meeles valgete linadega Keila restoran, kitsas kahekorruseline kaubamaja ja alati rahvast täis raudteejaam, kus sai rongile ümberistumist oodatud. 12 aastat tagasi elukohta valides oli Keila peaaegu ainuvõimalik valik. Algselt Vasara tänaval elades sai samal ajal Nurmenuku tänava uude elurajooni ise päris oma kodu rajatud.

Täna on Keilas meie jaoks parimad naabrid, parim kogukond, parim elukeskkond, parimad sportimisvõimalused, Eesti parim Lionsi klubi jne. Keilal on väga palju eeliseid, mida kõiki ei jõua loetleda. Ja nagu ikka - selleks, et et aru saada, kui hea Keilas on, tuleb aeg-ajalt siit ära Tallinnas käia ...

Lisaks Keila Tervisekeskuse juhatuse liikmeks olemisele olete ka Elektrimüügi AS-i juhatuse liige?

Olen kogu aeg tegelenud moodsas keeles multitaskinguga ehk samaaegselt väga erinevate projektide ja töödega. Kuna elektri valdkonna kogemus oli olemas, sai elektrituru avanedes asutatud ja käima joostud Elektrimüügi AS, mis tegelikult oli ainuke uus turuletulija selles valdkonnas ja eelmisel aastal kõige kiiremini kasvanud elektrimüügifi rma. Hetkel on Elektrimüügi AS saanud Alexela grupi osaks.

Tervisekeskuse juhtimine ei toimu kaheksast viieni, vaid enamus olulisi tegevusi toimub just õhtupoolikutel ja nädalavahetustel.

See võimaldas ka muuga tegeleda. Tervisekeskus toimib päris hästi oma rutiinides, valdkondade vastutajad on paigas ning väikses linnas, kus kõik tunnevad kõiki, on oluline mitte „üle juhtida".

Ühikondliku tegevuse poole pealt osalen neljandat aastat EAS-i mentorporgrammis, eelmisel aastal sai toetatud Ajujahi meeskondi. Kellel on soov ettevõtlusega tõsisemalt alustada või tegeleda, võivad julgelt minu poole pöörduda - ehk saan head nõu anda. Et Hunt Kriimsilmal saaks ikka üheksa ametit täis, siis olen aastaid aktiivselt tegelenud sotsiaalvaldkonnas.

Mida soovite Keila Tervisekeskusele tulevikuks?

Soovin, et asju aetaks ka edaspidi kainest mõistusest lähtuvalt, et spordivaldkond leiaks Keila linna poolt jätkuvalt nii sisulist kui rahalist toetamist, et erinevad huvigrupid teeksid ühiste eesmärkide nimel konstruktiivset koostööd ja asjalikel tegijatel jätkuks pikalt tegutsemistahet.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare